Elu võib pärineda kosmosetolmust
Kui maakera tekkis, tekkis ta peale üllatavalt kiiresti ka elu. Päris alguses ei olnud Maal elusolenditele vajalikke keemilisi koostisosi olemas, seetõttu on arvatud, et neid tõid siia Maale kukkunud asteroidid ja komeedid.
Asteroidide ja komeetide koosseisus on neid eluks vajalikke aineid, aminohappeid, suhkruid ja muid, leitud tänapäevalgi, nii et ses mõttes võiks neid väikesi taevakehi pidada meie planeedi elutarvikutega varustajateks küll.
Kuid nüüd on rühm Briti, Norra ja Šveitsi teadlasi käinud välja mõnevõrra alternatiivse teooria: Craig Walton Inglismaalt Cambridge'i Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et tähtsaks eluainete Maale toojaks võis vabalt olla ka kosmiline tolm.
On teada, et kosmilist tolmu pudenes noorele Maale päris rohkesti, aga eluks vajalike ainete kohaletoojana ei ole seda seni väga oluliseks peetud.
Asi on selles, et kui Maale langeb komeet või asteroid, siis jäävad ta kantud ained kukkumiskoha lähistele, hakates seal esinema üsnagi suures kontsentratsioonis. Kosmosetolmu toodud ained jaotuvad planeedi pinnale aga hajusalt, nagu kosmosetolm isegi.
Kuid Walton ja ta kolleegid juhivad tähelepanu asjaolule, et settelademetes võib kosmosetolmu kohata ka tihedamalt kuhjunud kujul. Nii tasub ehk küsida, kas sellised kuhjumised võisid olla ikkagi ka elu tekkele tugevalt kaasa aidanud.
Teadlased simuleerisid noorele Maale langenud kosmilise tolmu käekäiku arvutimudelil. Mudel näitas muu hulgas, et näiteks jääliustike korduv sulamine ja külmumine võiks tolmus sisaldunud ainete kontsentratsiooni kohati märgatavalt tõsta. Liustikualustes järvedes võis see kontsentratsioon tõusta veelgi kõrgemale kui asteroidi või komeedi kukkumise kohtades.
Siit võibki edasi oletada, et ka kosmilisel tolmul võis elu tekkel tähtis osa olla.
Kuidas elusolendid lähteainetest täpselt tekkisid, ei ole veel kaugeltki selge, aga on päris kindel, et ilma kosmilise kaasabita seda juhtuda ei oleks saanud.
