Ameerika Ühendriikide Arizona Ülikooli astronoom Greg Leonard avastas Leonardi komeediks nimetatud taevakeha möödunud aasta 3. jaanuaril ja selle aasta 3. jaanuaril ehk sel esmaspäeval jõudis komeet viimast korda oma orbiidi periheeli, 0,6 astronoomilise ühiku kaugusele Päikesest.

Arvutused näitavad, et eelmine kord möödus Leonardi komeet Päikese lähedalt tervelt 80 000 aastat tagasi. Edasi näitavad arvutused, et komeedi tee läheb nüüd Päikesesüsteemist hoopis välja, tähtedevahelisse ruumi.

Võib-olla jõuab Leonardi komeet seega kunagi ka mõne teise tähe lähedusse, nii nagu näiteks kauged külalised Oumuamua ja 2I/Borisov on viimastel aastatel külastanud Päikesesüsteemi.

Lõunapoolkeralt on Leonardi komeet veel mõnda aega vaadeldav, Eestist paraku enam mitte.

12. detsembril möödus Leonardi komeet Maakerast umbes 35 miljoni kilomeetri kauguselt, kuus päeva hiljem aga Veenusest vaid 4,2 miljoni kilomeetri kauguselt.

Komeedi ja Veenuse vahele jäi küll kümmekond korda rohkem ilmaruumi kui on Maa ja Kuu vahel, kuid ühtegi teist komeeti ei ole varem nähtud Veenusest nii lähedalt mööduvat.

Suuruselt on Leonardi komeet ise korralik keskmik, tuuma läbimõõt on tal umbes üks kilomeeter. Päikesesüsteemi sisealadel on komeedi kiirus kasvanud päris suureks, umbes 70 kilomeetrit sekundis.

Praegu on ta Maast juba ligi 150 miljoni kilomeetri kaugusel ehk sama kaugel kui Päike, ainult et teises suunas, Lõunakala tähtkujus.

Võime ainult ette kujutada, kuidas mõne kauge tähesüsteemi võimalikud elanikud võivad imestada, kui ta miljonite aastate pärast nende taevavõlvile satub. Kahjuks ei jõudnud inimkond seekord komeedile oma sõnumit peale kirjutada, aga võib-olla ongi nii parem.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.