Päikesele lähimasse punkti oma orbiidil jõuab ta 2031. aastal. See punkt jääb siiski nii Päikesest kui ka Maakerast päris aupaklikkusse kaugusse, umbes Saturni orbiidi kanti.

Komeet Bernardinelli–Bernstein võib olla suurim Öpik–Oorti pilve taevakeha, mis seni avastatud. Ka ei ole kunagi varem veel ühtegi komeeti juba nii suurelt kauguselt nähtud.

Komeedi avastasid sel aastal Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Ülikooli astronoomid Pedro Bernandinelli ja Gary Bernstein, kui uurisid  ülesvõtteid, mis olid tehtud Tšiilis asuva 4-meetrise Víctor M. Blanco teleskoobi 570-megapikslise kaameraga.

Algul ei saanudki nad aru, et tegu on komeediga, sest aastail 2014–2018 tehtud piltidel ei olnud tal veel taga komeedile tüüpilist saba, mistõttu teadlased pidasid teda esialgu kääbusplaneediks.

Kui nad tegid aga seejärel uusi pilte, siis selgus, et taevakehale on viimase kolme aastaga ilmunud taha uhke saba, mis tähendab, et tegu on komeediga.

Bernardinelli ja Bernstein on nüüd otsinud komeedi kohta teavet mitmelt poolt vanematest ja uuematest taevavaatlusandmetest ja pannud saadud teadmised välja võrguvaramusse arXiv.

Nad väidavad komeedi orbiidi põhjal, et viimati külastas komeet Päikese lähikonda umbes 3,5 miljonit aastat tagasi.

Komeet saabub enam kui 40 tuhande astronoomilise ühiku kauguselt. See tähendab teisisõnu, et tema orbiidi kaugeim ots ulatub Päikesest enam kui 40 tuhat korda kaugemale kui Maa. See teeb umbes 6000 miljardit kilomeetrit ehk umbes 0,6 valgusaastat.

Kuigi Bernardinelli–Bernsteini komeet on erakordselt suur, ei ole teda ka kümne aasta pärast, lähimasse punkti jõudnuna Maalt palja silmaga näha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.