Prantsuse, Ameerika ja Briti teadlased on käinud ekspeditsioonidel ja teinud arvutusi ning teatavad nüüd, et igal aastal langeb meie planeedile mikrometeoriite umbes 5200 tonni.

Seda on palju rohkem kui niinimetatud tavalisi meteoriite, mida kukub taevast vähem kui kümme tonni aastas.

Mikrometeoriidid on komeetidelt ja asteroididelt pärit kivi- ja metallipuru, mida leidub kosmoses laialt, ehkki seal tuleb neid nimetada pigem mikrometeoroidideks.

Et meie Maakera liigub samas ilmaruumis, siis pole imestada, et neid teri ja kübemeid suurel hulgal ka maapinnale ja merevette jõuab.

Jean Duprat Pariisi-Saclay Ülikoolist ja ta kolleegid on teinud paarikümne aasta jooksul kuus ekspeditsiooni Antarktikasse Adelie maale, rannikust 1100 kilomeetri kaugusel asuvasse Prantsuse-Itaalia Concordia uurimisjaama.

Sealseilt jää- ja lumeväljult on nad otsinud maavälist päritolu terakesi suuruses 30 kuni 200 mikromeetrit.

Just Antarktikalt on neid terakesi hea otsida, ehkki mitte mugav. Seal on maist päritolu tolmu vähem kui mujal maailmas.

Nüüd on Duprat ja ta kaaslased kogutud andmestiku põhjalikult läbi analüüsinud ja laiendanud tulemusi kogu maailma peale.

Nii saavadki nad ajakirjas Earth and Planetary Science Letters kogu maailmale ette kanda, et komeedi- ja asteroidipuru suurendab meie planeedi massi 5200 tonni võrra aastas.

Suurem osa sest materjalist, tõenäoliselt umbes 80 protsenti pärineb autorite sõnul komeetidelt, ülejäänu asteroididelt.

Just komeetide ja asteroididega saabus noorele maakerale arvatavasti rohkesti vett ja süsinikuühendeid, mis lõid siin head võimalused elu tekkeks.

Nüüdne uuring aitab arvata, millist tähtsat rolli võis vee- ja süsinikukullerina mängida ka komeedi- ja asteroidipuru.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25