Gal Badihi Šotimaalt St Andrewsi Ülikoolist ja ta kolleegid käisid uurimas Ugandas Budongo metsas elavaid šimpanseid.

Nad panid tähele, et kahes šimpansite naaberkogukonnas olid kasutusel mõned esmapilgul ühesugused žestid, mis lähemal vaatlusel osutusid siiski natuke erisuguseiks.

Põhjalikumalt uurisid teadlased niisugust laadi žeste, mille puhul šimpansid ei piirdunud vaid käte või jalgade liigutamisega, vaid võtsid abivahendina kasutusele ka taimelehed.

Šimpans võib sellistel puhkudel lehti teatud kindlal viisil katki rebida või neid varre küljest ära tõmmata. Selliseid žeste on šimpansitel täheldatud peaaegu kõikjal, kus neid elab.

Badihil ja ta kaaslastel õnnestus kahe kogukonna žestide erinevus kindlaks teha kaudse vaatluse teel. Kui šimpans oli žestikuleerinud, läksid teadlased hiljem sündmuskohta ja uurisid tähelepanelikult, milliseid rebendeid ja muljumisi oli taimelehtedele tekitatud.

Selgus, et kahes kogukonnas olid need žestikuleerimisjäljed mõnevõrra erinevad, millest võib järeldada, et ka žestid ise pidid pisut erinema.

Varasemast on teada, et taimi kaasavaid žeste tarvitavad šimpansid tihtipeale juhul, kui soovivad vastassoost liigikaaslasele väljendada temast huvitatust. Ehk teisisõnu, taimelehtede rebimist võib sageli võtta kui kerget flirti.

Badihi ja ta kaaslased panid tähele, et ühest kogukonnast teise kolinud emased šimpansid paistsid taipavat sealsete isaste flirdižestidele asjakohaselt reageerida, ehkki need olid esitatud niiöelda teises murdes.

Autorid järeldavad ajakirjas Scientific Reports, et šimpansid suudavad ka veel täiskasvanueas uue murde märke selgeks saada ehk liialdatult öeldes võõrkeeli omandada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.