Muusikud kuulavad muusikat valjemini kui mittemuusikud
Mõnikord tuleb raadiost head muusikat. Siis keeraks hea meelega raadio pisut valjemakski. Briti teadlased on uurinud, kui valjusti inimesed muusikat kuulavad, ja jõudnud huvitavale tulemusele, et kui inimese enda tegevusala on muusika, siis kipub ta muusikat valjemini kuulama.
Antonia Dolan, Emanuele Perugia ja Karolina Kluk Manchesteri Ülikoolist kutsusid katseid tegema 32 vabatahtlikku, pooled neist muusikud, pooled mitte.
Katseisikute ülesanne oli lihtne: kuulata mõnusasti muusikat ja seada helivaljus just enda jaoks sobivale tasemele. Teadlased panid aga hoolega kirja, mitmenda nõksu peale nad nupu keerasid. Katset tehti kindluse mõttes kolm sessiooni, iga kord lasti kõlada kuuel laulul.
Selgus, et muusikud kuulasid muusikat valjemini kui mittemuusikud, keskmiselt 11 detsibelli võrra. Eriti rohkesti lisasid nad volüümi juurde juhul, kui laul näis neile hästi meeldivat.
Teadlased ei küsinud seekord katseisikutelt, mis ajendas neid just nii või naa kõrget valjusenivood valima; midagi peab ju jääma ka järgmisteks kordadeks. Nad pakuvad aga ajakirjas Plos One lahkesti välja mõne omapoolse oletuse.
On võimalik, et muusikat valjemalt kuulates tabavad kuulaja kõrvad ja aju teravamalt helipildi üksikasju. Võib juhtuda, et mõnda kitarrinooti või mõne taustalaulja häält ei olegi vaiksemalt kuulates kuulda. Muusikuid aga huvitab kõik, mida kuulda on võimalik — see teeb ju kogemuse täielikumaks.
Igal juhul ei sobi selle uuringu järgi seletuseks arusaam, et muusikud on valjust musitseerimisest saanud kõrvakahjustusi. Kuulmiskontroll näitas, et vähemalt selles katseseltskonnas ei erinenud kuulmistervis muusikute ja mittemuusikute vahel.
