Eesti Teadusagentuuri andmete järgi töötab Eestis käesoleva aasta seisuga välishindajate heakskiidu saanud  teadusasutustes ligikaudu 4000 teadlast. Võrreldes 2012. aasta seisuga on seda enam kui tuhande võrra rohkem. Seejuures on teadlaskond on kasvanud 35–54-aastaste vanuserühma arvelt. Kui kümme aastat tagasi moodustasid nad teadlaskonnast 56 protsenti, siis möödunud aasta seisuga 64 protsenti.

Vanemate kui 60-aastaste teadlase osakaal on langenud kümne aastaga ühe pügala võrra 26 protsendile. Nooremate kui 35-aastaste osakaal on aga kukkunud 17 protsendilt 10 protsendile. 

Doktorikraadiga teadlaste arv positiivselt evalveeritud asutustes on suurenenud kõigis valdkondades. Seejuures on teadusasutuste arv kümnekonna aastaga kasvanud 18-lt 22-ni.

Sooline jaotumine

Sooline jaotus on teadlaskonnas ühtlustumas. Kui aastal 2012 oli meeste ja naiste osakaal protsentides 60-40, siis nüüd moodustavad mehed 54 protsenti ja naised 46 protsenti. Naiste osakaal on suurenenud kõigis valdkondades. Tegevusvaldkonnad on jäänud siiski kümne aasta jooksul on enam-vähem samad. 

Naised moodustavad selge enamuse ehk ligikaudu 60 protsenti nii arsti- ja terviseteaduste, sotsiaalteaduste kui ka humanitaarteaduse ja kunstide valdkonna teadlastest. Ka põllumajanduse ja veterinaaria valdkonnas on üle poole teadlastest naised. Vähem on naisi täppisteaduste ning tehnikateaduste ja tehnoloogia valdkondades, kus nende osakaal on vastavalt 20 ja 27 protsenti.

Erinevalt teistest valdkondadest on täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas teadlaskond kümne aastaga noorenenud. Kõige rohkem on vananenud arstiteaduse valdkonna teadlased, kes 2012. aasta seisuga võrreldes keskmiselt neli aastat vanemad. 

Publikatsioonid ja projektid

Rahvusvaheliste publikatsioonide hulk suureneb nii andmebaasi lisanduvate ajakirjade nimekirja tõttu kui ka publitseerivate teadlaste arvu kasvu tõttu. Samas on suurenenud nende teadlaste osakaal, kes pole viimase kolme aasta vältel avaldanud ühtegi publikatsiooni. Kui aastal 2012 olid neid 12 protsenti, siis mööndunud aasta seisuga moodustasid nad teadlaskonnast 23 protsenti 

Arvutuslik keskmine publikatsioonide arv ühe teadlase kohta on enamasti pisut vähenenud. Keskmine publikatsioonide arv on kasvanud tehnikateaduste ja interdistsiplinaarsete uuringute valdkonnas.

Enamiku teadlasi osaleb 1–3 projektis, aktiivselt publitseerivad teadlaste puhul on see number suurem. Projektide keskmine arv ühe teadlase kohta aastas on vähenenud 2,5-lt 1,8-ni. Sotsiaalteaduste valdkonnas on see number aga kasvanud. 

Projektide arvutuslik maht aasta kohta on suurenenud kõigis valdkondades, ulatudes nüüd 70 000 euro, sellal kui kümme aastat tagasi see alla 50 000 euro.

Projektide mahud on kasvanud kõigis valdkondades, kuid erinevused mahus võivad olla üle kahe korra. Kõige suuremad mahud on täppisteaduste ja arstiteaduste valdkondades. Kõige väiksem on projektide maht põllumajanduses.