Looduse stressivastane toime on aju mandeltuumades näha
Tunniajane jalutuskäik kaunis loodusmiljöös aitab hästi stressi maandada, sama pikk jalutuskäik linnatänaval aga mitte. Saksa teadlased on nüüd leidnud looduse lõõgastava toime kohta tõendust otse inimeste ajupildist.
Aju mandeltuumad ehk amügdalad on tähtsad emotsioonide töötlemise keskused. On teada, et stressirohked olukorrad mõjutavad mandeltuumade talitlust tugevalt.
Samuti on varasemaist uuringuist selgunud, et maainimestel suureneb mandeltuumade aktiivsus stressirohkes olukorras vähem kui linnainimestel. See on parema talumise märk. Kuid põhjus võib siin põhimõtteliselt olla ka sedapidi, et parema stressitaluvusega inimesed eelistavadki elada pigem maal.
Sonja Sudimac ja ta kolleegid Berliinist Max Plancki Inimarengu Instituudist on aga endi väitel tuvastanud, et looduslik ja linlik keskkond mõjuvad ikkagi mandeltuumadele eri moodi.
Nad värbasid katseisikuiks 63 berliinlasest vabatahtlikku, kel palusid jalutada tunnikese kahes lähestikuses, kuid eriilmelises paigas: Berliini piiresse jäävas Grunewaldi metsas ja pideva autoliikluse ning rohkete äridega Schloßstraße tänaval.
Tunnise käigu eel ja järel tehti mõlemal puhul katseisiku ajust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil pilti. Piltidelt paistis selgelt välja, et pärast metsakõndi oli mandeltuumade aktiivsus langenud, pärast äritänaval uitamist aga mitte.
Teadlaste sõnul väärib aga tähelepanu seegi, et tänaval kõndimine ka ei suurendanud mandeltuumade aktiivsust, kuigi linnamelu on ju iseenesest ikka võimsaks stressitekitajaks peetud.
Sudimac ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas Molecular Psychiatry, et linnades võiks olla veelgi rohkem rohelust, mis aitaks linnarahval stressi kahandada ja vaimutervist hoida.