Marylandi Ülikooli meditsiinikooli teadlased võrdlesid öösel keskmiselt 9–12 tundi magavaid algkooliealisi lapsi eakaaslastega, kes magavad vähem kui üheksa tundi. Selgus, et laste aju arengus esines märkimisväärseid erinevusi. Täpsemalt said kannatada lühema unega laste ajus piirkonnad, mis vastutavad mälu, intellekti ja vaimse heaolu eest.

Need eripärad seostusid omakorda tõsisemate vaimse tervise probleemidega, nagu depressioon, ärevus ja impulsiivne käitumine. Samuti esines lühema uneajaga lastel puudujääke näiteks probleemide lahendamise ja otsustusvõimega.

Ameerika unemeditsiini akadeemia soovitab 6-12-aastastel lastel magada öösiti 9-12 tundi. Seni ei olnud aga ükski uuring täpsemalt analüüsinud, kuidas ebapiisav uni laste vaimset arengut pikaajaliselt mõjutab.

Teadlased uurisid enam kui 8000 9–10-aastase lapse andmeid, sealhulgas magnetuuringu tulemusi ning laste ja nende vanemate täidetud ankeete. Selgus, et võrreldes kauem magavate eakaaslastega oli lühema unega lastel uuringu alguses vähem hallainet näiteks tähelepanu ja mäluga tegelevates ajupiirkondades. Erinevused olid alles ka kaks aastat hiljem, mis näitab, et ebapiisav uni pärsib aju arengut ja sellest lähtuvalt vaimseid võimeid pikemat aega.

Teadlaste sõnul tõendavad need leiud lastele mõeldud unesoovituste paikapidavust.

Ameerika lastearstide Akadeemia soovitab vanematel laste heade uneharjumuste kujunemisele kaasa aidata. Piisav uni peaks olema perekondlik prioriteet. Selle hea kvaliteet eeldab regulaarset unerütmi ja füüsilist aktiivsust. Samuti ekraaniaja piiramist ja nutiseadmete kasutamise täielikku keelamist tund aega enne magamaminekut.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.