E-teenuste kasutamiseks vajalik elektrooniline identiteet ehk eID võeti Eestis kasutusele umbes 20 aastat tagasi. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris, kuidas pälvis eID inimeste usalduse, nii et praeguseks on sellest saanud Eesti kui e-riigi oluline tugisammas.

"Suurema bürokraatia masinavärgiga riikides poleks see protsess nii kiiresti saanud areneda. Elektroonilise identiteedi kasutuselevõtt nõudis riigi ja erasektori omavahelist tihedat koostööd, ennekõike on olnud oluline lõppkasutajaga arvestamine," ütles doktoritöö autor Valentyna Tsap. 

Doktoritöö selgitas, millised olid peamised tegurid, mis mõjutasid eID avalikku vastuvõttu. Selleks viis doktoritöö autor läbi umbes 300 vastajaga küsitluse ja tegi lisaks kümmekond intervjuud valdkonnaekspertidega. Peamiste märksõnadena rõhutasid vastanud teenuse kiirust, turvalisust ja mugavust. "Kuigi justkui iseenesestmõistetavad, on need olnud süsteemi arendamise aluseks ja uute arengute juures tuleks neid alati meeles pidada," rääkis Tsap.

Selgus, et viiendik vastanutest usaldasid, et isikutuvastusteenuse pakkujad käivad nende isikuandmetega korrektselt ümber. Umbes sama palju oli neid, kelle usaldus oli kombineeritud mõningase skepsisega. Ligi 35 protsenti olid mõnevõrra skeptilised, kuid jätkasid sellegipoolest teenuse kasutamist.

Pankade roll

Värske doktor rõhutas, et elektroonilise identeedi laiema leviku oluline nurgakivi oli selle kasutuselevõtt panganduses. "Pangad olid alguses tõrksad, et nende süsteemidesse sisselogimine käib läbi riigi pakutava teenuse. See, et nad sellega siiski kaasa tulid, oli lõpuks väga oluline, sest neil oli palju kasutajaid. Pangad olid justkui usaldussild riigi ja kasutaja vahel," arutles Tsap. Praegusekskasutatakse elektroonilist isikutuvastamist laialdaselt nii era- kui ka riigisektori pakutavate teenuste juures.

Kasutusel olevatest isikutuvastusvahenditest on kõige populaarsemad ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-Id. Enamus vastanutest arvas, et erinevaid variante on piisavalt ja üks universaalne meetod ei ole tõenäoliselt parim lahendus. 

Suur hulk vastanutest väljendas valmisolekut kasutada tulevikus ka uudseid nutiseadmetega ühendatud biomeetrilisi isikutuvastusmeetodeid, millele ennustavad eksperdid helget tulevikku. Ligi 80 protsenti vastanutest on valmis kasutama näiteks sõrmejäljetuvastust. Natuke alla 30 protsendi oli neid, kes kasutaks silmaiirise skaneerimist ja näotuvastust. 

Kriisihetk eID tõusu ei pidurdanud

Kui aastal 2017 avastati ID-kaartide turvarisk, mis mõjutas ligi 70 protsenti ID-kaardi omanikest, siis suures pildis see inimeste usaldust ja eID kasutamist ei mõjutanud. "Alternatiivsete autentimismeetodite olemasolu oli üks peamisi põhjuseid, mis võimaldas e-riigi teenuste jätkumist ilma suuremate tõrgeteta," selgitas Tsap. Valdkonnaeksperdid rõhutasid, et kriisihetkest aitasid üle saada ka vastuse võtmine ning probleemi avalik ja aus kommunikeerimine.  

Nii tavainimesed kui ka eksperdid nõustusid, et tagasiteed elektroonilise identiteedi juurest ei ole. "Kuigi õiguslikult ei ole inimesel kohustust elektroonilise identeedi kasutamiseks, siis praktiliselt on see aina keerulisem. Endiselt on inimesi, kes pole kasutanud elektroonilist isikutuvastust, aga nende inimeste hulk on järjest väiksem," rääkis Tsap. Ta lisas, et inimesed kasutavad eID-d erineva sagedusega, enamik teeb seda vähemalt ühe korra aastas, olgu see arvete maksmisel või tuludeklaratsiooni esitamisel.

Eduloo mitu põhjust

"Doktoritöö näitab väga hästi, kuidas Eesti eID süsteem töötab ja mis on selle saavutamiseks aja jooksul ära tehtud," ütles doktoritöö oponent, Tartu Ülikooli e-evalitsemise professor Robert Krimmer.

Ta lisas, et Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus ühiskond on isikutuvastamiseks laialdaselt kasutusele võtnud kõrgelt arenenud tehnoloogia, mida omakorda kasutatakse kõrgetasemeliste tehingute ja lepingute vormistamiseks.   

Professor rõhutas, et kuigi Eesti väiksus mängib unikaalse e-riigi loomise juures oma rolli, on sellest olulisem riigi administratiivne kord, mis väga hästi sobitud IT pakutavate lahendustega. "Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis ainult kaks tasandit, riik ja kohalikud omavalitsused. Välja arvatud Tallinna ja Tartu linn kasutatakse elektroonilise identiteedi rakendusi ja võimekust peaasjalikult riigi pakutavate teenuste juures."

Samuti tõi professor välja, et digiriigi kujunemise juures mängis 1990. aastatel olulist rolli Soome mõju, mis oli tollal IT-alaste arengute eesrinnas. "Alahinnata ei saa ka ähvardava idanaabri olemasolu, mis ajendas Eestit kogu maailmale näitama, et tegemist tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riigiga," märkis Krimmer.

Valentyna Tsap kaitses oma doktoritöö "eID Public Acceptance: Success Factors, Citizen Perception, and Impact of Electronic Identity" ("eID avalik aktsepteerimine: edutegurid, kodanike pertseptsioon ja elektroonilise identiteedi mõju") Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis 18. mail. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Dirk Draheim ning dotsent Ingrid Pappel. Oponendid olid Tartu Ülikooli professor Robert Krimmer ja Delfti Tehnikaülikooli professor Nitesh Bharosa.