"Tööga algust tehes kahtlustasin, et jääperioodi pikkuse ja lainete keskmise energia vahel on tugev seos just mere põhja osas, näiteks Botnia lahes. Leidsin aga, et see oluline hoopis Soome lahe laiuskraadidel. Mere jäätunud aja lühenemine seostub lainete keskmiste omaduste kiire kasvuga," sõnas Fatemeh Najafzadeh, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur ja uuringu esimene autor. Kuigi näiteks lainete kõrgus ei räägi kogu tõde, tähendab see aasta vältel randadeni jõudva energiahulga kasvu. Mõnel pool võib see isegi peaaegu kahekordistuda.

Ajalooliselt on olnud merejääl Läänemere rannikujoone hoidmisest ja kujundamises oluline roll. "Võrreldes teiste poolsuletud meredega on Läänemeri maailmas võrdlemisi ainulaadne. See pole kuigi soolane ja hakkab otsast jäätuma igal aastal," märkis nooremteadur. Tõsi, mitmeharulist soolikat meenutava kuju tõttu sõltub jääkatte mõju ulatus asukohast. Saksamaa ja Poola randadel esineb jääd haruharva, Soomet Rootsist lahutava Botnia lahe põhjatipus püsib see tüüpiliselt 3–4 kuud.

Soome laht jääb nende kahe äärmuse vahepeale. Just seal näib aga Najafzadehi ja ta kolleegide vahel avaldavat kliimamuutused kõige suuremat mõju. Keskmiselt püsib seal merejää praegu kaks kuud. Juba 1°C õhutemperatuuri tõus võib lükata Läänemere piirkonnas aga jääkatte moodustumist edasi kuni paar nädalat. Tüüpiliselt on see langenud ligilähedaselt kokku piirkonna kõige tuulisema ja tormiderikkama ajaga.

"Külmal talvel aitab jääkate lainete moodustumist pärssida ja sellega rannikut kaitsta. Pehmema talve korral sellele sedavõrd loota ei saa. Lisaks võib oodata tulevikus Läänemere piirkonnas tulevikus tuulte kiiruse kasvu. See on üks põhjus, mille mõjul kasvab lisaks suuremate lainete kõrgus," selgitas Najafzadeh.

Botnia lahe ääres elavad inimesed võivad hingata rahulikult ilmselt mitmel põhjusel. Jää saab tekkida endiselt võrdlemisi varakult, misläbi ei jõua seda kuigi palju randa ka tormise aja alguses. Samuti on oma roll läänetuultel, mis kipuvad olema Läänemere piirkonnas tugevamad. Mere keskosas, Soome lahe kandis saavad need pikemalt takistuseta puhuda ja nõnda ka laineid kõrgemaks ajada.

Najafzadehi ja ta kolleegide analüüs põhines suuresti möödunud aastakümnete jooksul kogutud satelliidiandmetel. Tulevikku vaatamine on juba mõnevõrra raskem. "Häid ennustusi saame teha umbes kümne päeva jagu tulevikku. Üritades hinnata, milline on Läänemere lainekliima kümne aasta pärast, sõltub tulemus paljugi sellest, millist mudelit me kasutame. Üks on siiski kindel, Läänemere ranniku tulevikku mõjutavad need otsused, mida me praegu langetame," nentis nooremteadur.

Temperatuuritõusu jätkudes pole põhjust, miks peaks jääperioodi lühenemine peatuma. Sõltuvalt täpsest piirkonnast võivad nõnda kiiremini kuluda ka rannad. Sama mündi teise küljena tuleb kulutada rohkem raha sademete ja laevateede setetest puhastamisele.

Uurimus ilmus ajakirjas Boreal Environment Research.