"Kindlasti on rasvumine Eestis probleem. Kui võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, siis oleme ikka keskmisest rasvunumad," ütles Kender saates "Terevisioon". Tema sõnul on murettekitav, et rasvunuid tuleb Eestis üha juurde, eriti meeste seas: viimase kümne aasta jooksul on rasvunud meeste osakaal suurenenud kuue protsendi võrra.

Eesti inimesed on Kenderi sõnul keskmisest eurooplasest rasvunumad osalt seetõttu, et riik on majandusliku arengu teel jõudnud uude etappi. "Me oleme tulnud kehvemast majanduslikust olukorrast ja meil läheb paremini. Nüüd on meil asjad kättesaadavamad, raske on võib-olla oma isusid talitseda, valimistoit on kergesti kättesaadav. See on muster, mis käibki riigi arenguga kaasas," selgitas ta.

Rasvumine peegeldab ühiskonna ebavõrdsust

Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringut teeb TAI iga kahe aasta tagant juba viimased 30 aastat. "Seal uuritakse inimeste käest nende kehakaalu, suitsetamisharjumusi, alkoholi tarvitamist ja kõike tervisekäitumisega seotut. Uue analüüsi tegimegi viimase kümne aasta andmete põhjal," ütles Elisa Kender.

Eesti rasvunud mehe ja naise profiilid valmisid normaalkaaluliste ja rasvunute rühma võrdluses. "Kui räägime rasvunud meestest, siis mida eakam inimene on, seda rohkem ülekaal tuleb. Meeste puhul on juba 35 aastat see piir, kus hakkab väga järsult rasvumine suurenema," tõi Kender välja.

Keskmine rasvunud Eesti mees on keskmisest rasvunud naisest noorem. Kender oletab, et naised võivad olla pikemat aega oma välimuse suhtes kriitilisemad. "Väga ärevusttekitav on aga see, et näeme ka poiste osas sama trendi. Juba lapseeast on meesterahvastel rasvumine suurem," märkis ta.

Nii rasvunud mehe kui ka naise profiili järgi on nad tõenöoliselt endised suitsetajad. Kenderi sõnul on varem leitud, et suitsetamisest loobuv inimene võtab ühe aasta jooksul juurde umbes viis kilogrammi. Seetõttu suureneb tal ajutiselt oht teist tüüpi diabeedi tekkeks. "Alati samas rõhutatakse, et see risk ei kaalu üle kasu, mis sa saad suitsetamisest loobumise arvelt. Igal juhul on mõistlik suitsetamisest loobuda ja sellega vähendada oma südamehaiguste riski päris oluliselt," sõnas analüütik.

TAI kokkuvõte näitas Kenderi sõnul sedagi, et rasvumine on suurem mure inimeste seas, kes tarvitavad juhuslikult, aga korraga palju alkoholi. "Alkohol on ise väga energiamahukas ja tekitab söögiisu," märkis ta, kuid tõdes, et inimeste alkohlitarvitamist mõõta on väga keeruline.

Profiili järgi on Eestis rasvunud sageli põhi- ja keskharidusega inimesed. "Tegelikult Eesti tervise suur väljakutse ja probleem ongi ebavõrdsus," ütles Kender. Nii peegeldab ka rasvumine Eesti elanike lõhet, kus põhi- ja keskharidusega inimesed on rasvunumad kui kõrgharitud. "Ühest küljest on [paremal sotsiaalmajanduslikul järjel inimestel] teadlikkus, et on oluline pöörata tähelepanu liikumisele ja toitumisele, aga teisest küljest kindlasti ka võimalused tarvitada tervislikumaid tooteid," põhjendas analüütik.

Rasvumise reedab vööümbermõõt

Rasvumist arvutatake Elisa Kenderi sõnul nii TAI analüüsis kui ka Eesti ravijuhendis kehamassiindeksi järgi. "See arvutatakse kehakaalu ja pikkuse suhte põhjal. Kui see ületab väärtust 30, siis me räägime rasvumisest," ütles ta.

Samas on kehamassiindeks Kenderi sõnul rahvusvahelisi terviseuuringuid hõlbustav näitaja, mida kodus ennast mõõtes pole alati parim kasutada. "Mina soovitaks ja arstid samamoodi ütlevad, et alustuseks mõõta ära enda vöö ümbermõõt. Kui see ületab naistel 80 sentimeetrit ja meestel 94 sentimeetrit, siis on juba terviserisk," kirjeldas ta.

Kender soovis inimestele südamele panna, et rasvumine pole üksnes esteetiline probleem, vaid väga suur tervisemure. "Rasvunud inimesel on suurem südamehaiguste, diabeedi ja isegi vähkkasvajate risk. Meestearstid räägivad ka meedias üha rohkem, et viljakusprobleemide taga on see, et Eesti mees on rasvunud," tõi ta välja.

Kes soovib oma kehakaalu normi saada, võiks Kenderi sõnul lähtuda toitudes mitmekesisuse põhimõttest. "Klassikaline soovitus on: vähemalt kolm peotäit köögivilju ja kaks peotäit puuvilju päevas ning hea, kui need oleks veel vikerkaarevärvides," ütles ta. Teiseks on oluline kehaline aktiivsus ehk autoga trenni ja tagasi sõitmisest ei piisa. "Liikumist [võiks] integreerida igapäevaellu: minna tööle jala, kõndida treppidest, muuta enda mõtlemist selle koha pealt," soovitas Kender veel. Kolmandaks aitab kehakaalu normis hoida kvaliteetne uni.