Vitamiinid on toidus leiduvad ühendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes – mikro- ja milligrammides. Kuna organismis vitamiinidest üldjuhul eriti pikaajalisi varusid ei teki, vajame neid pidevalt. Inimorganism suudab ka ise toota väheses koguses üksikuid vitamiine (nt niatsiini, biotiini, beeta-karoteenist A-vitamiini ning päikesekiirguse kaasabil ka väikese koguse D3-vitamiini). Need kogused ei ole aga piisavad ning vitamiine tuleks saada pidevalt toiduga.

Kuigi toiduenergiat vitamiinid ei anna, on need äärmiselt vajalikud kogu organismi töö reguleerimiseks. Nende põhiliseks ülesandeks on aidata organismis töötada ensüümidel, mis reguleerivad organismis pea kõiki protsesse ehk seeläbi osalevad vitamiinid ainevahetuses.

Vitamiinid on vajalikud kõikide organite talitluses, eriti närvisüsteemi töös; aitavad moodustuda luu- ning lihaskoel; need toetavad organismi immuunsüsteemi, osaledes nakkus- ja viirushaiguste vastases kaitses, mis on oluline just praegusel pimedal ja viirusterohkel ajal. Samuti kaitseb osa vitamiine (A-, C-, E-vitamiin) organismi liigsete vabade radikaalide kahjuliku toime eest, mistõttu nimetatakse neid antioksüdantideks.

Lühiülevaade eri vitamiinide peamistest rollidest meie organismis:

• A-vitamiin – naha ja limaskestade kaitseks ja seeläbi infektsiooniriski vähendamiseks ning silmade tervise jaoks
• D-vitamiin - infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks, tugevate luude jaoks (aitab kaltsiumil paremini omastuda ja paigutuda luudesse)
• E-vitamiin - viljakuse säilitamiseks ja laste saamiseks
• B-grupi vitamiinid – vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks, seotud naha ja närvisüsteemi tervisega
• Folaadid – eriti olulised viljakas eas naistele, et tagada rasestumisel loote normaalne närvikoe areng
• B12-vitamiin – samuti vajalik närvikoe arenguks, aga ka aneemiate ennetamiseks
• C-vitamiin - organismi vastupanuvõime tõstmiseks haigustele, sh nn kevadväsimuse vähendamiseks; limaskestade ja naha tervise jaoks

Kuigi mõne vitamiini puhul on teada nende väga head allikad, nt D-vitamiini peamiseks allikaks on kalad või juba umbes poolest paprikast võib saada päevase vajaliku C-vitamiini koguse, siis tegelikult on vitamiinid jaotunud ära pea kõikide toidugruppide peale. Samuti tasub meeles pidada, et vitamiinide sisaldus sõltub toidu säilitamise tingimustest ja valmistusviisidest – vitamiinide sisaldus väheneb, kui toitu hoida pikka aega kuumas, valguse või õhu käes.

Vaadates toidugruppe lähemalt, siis:

• teraviljatooted tasuvad mainimist B-grupi vitamiinide, eelkõige B1-vitamiini, niatsiini ja folaatide osas;
• puu- ja köögiviljad ning marjad annavad enamiku C-vitamiinist; rohelised köögiviljad, nagu näiteks spinat ja brokoli, ning kaunviljad lisaks samuti folaate;
• ka piima- ja lihagruppidest saame arvestatava koguse B-grupi vitamiine, eriti B12-vitamiini. See on aga vitamiin, mida omastuval kujul taimset päritolu toidus üldse ei leidugi;
• lisaks on näiteks muna, maks, või ka juust väga heaks A-vitamiini allikaks;
• kuigi ka paljud piimatooted on rikastatud D-vitamiiniga, on peamiseks toiduga saadava D-vitamiini allikaks siiski kalad. Lisaks saab kaladest ka E-vitamiini;
• kui taimeõlides endis on rikkalikult vaid E-vitamiini, siis pähklites ja seemnetes on lisaks E-vitamiinile väga mitmekesine valik erinevatest B-grupi vitamiinidest.

Püramiidi tipus asetsevad magusad ja soolased näksid sisaldavad vitamiine väga kesiselt, mistõttu soovitatakse ka seal paiknevaid toite-jooke süüa tagasihoidlikult.

Kokkuvõtvalt võib öelda – mida mitmekesisem on meie toidulaud, seda kindlamad saame olla, et saame võimalikult palju vitamiinidest kätte toidust. Vitamiinid imenduvad kõige paremini toidust, kus nad on omavahel tasakaalus ning olemas ka teised ained nende imendumisele kaasa aitamiseks.

Vaid D-vitamiini tuleks kindlasti juurde võtta toidulisandina. Lapsed ja eakad peaksid seda tegema aasta läbi, täiskasvanud kindlasti vähemalt neil kuudel, mille nimetuses on r-täht.

Vitamiinidest saab rohkem lugeda Tervise Arengu Instituudi kodulehelt.