Entsefaliidil on puukide kõrval teisigi tekitajaid
Teisipäeval on rahvusvaheline entsefaliidipäev. Kui enamikule inimestest seostub entsefaliit üksnes puukidega, siis Tartu Ülikooli neuroloogia professor Pille Taba sõnul on haigusel tegelikult palju võimalikke tekitajaid, millest sõltub ka haiguse täpne ravi.
"Entsefaliit on tõsine haigus: see on ajupõletik, millel võivad olla väga erinevad tekitajad," ütles Taba saates "Terevisioon". Üks variant võib olla näiteks herpesviiruse põhjustatud herpesentsefaliit.
"Minu üheksa-aastane tütar haigestus keset suve herpesentsefaliiti. Tavaline herpesviirus, mis muidu põhjustab meil huule peal villi, tekitas tema ajus põletiku," kirjeldas lapsevanem Liina Saar. Kui algul kurtis laps kurguvalu üle, siis nädal hiljem tõusis tal kõrge palavik. "Ta hakkas oksendama ja episooditi segast juttu ajama," meenutas Saar.
Kuna Saare tütrel kordusid eneseväljendusraskuste atakid, pöördus ta lapsega EMO-sse. Tegemist on haruldase haigusega, mistõttu saadeti nad esimesel korral diagnoosita koju tagasi. Peagi jõudis tütar aga haiglasse. "Siis läks juba asi väga kiiresti hulluks, kus ta muutus agressiivseks, nägi hallutsinatsioone, ta ei tundnud ära oma isa ja hakkas ennast lakkuma," meenutas Saar. Ühtlasi tekkisid tütrel lõpuks krambihood.
Praegu on Saare tütar herpesentsefaliidist paranenud, kuid kuna laps põdes haigust väga raskelt, tekkis tal tüsistusena autoimmuunentsefaliit. "See tähendab, et tema oma immuunsüsteem on läinud sassi ja töötab tema enda vastu," märkis Saar. Ehkki laps on nüüd valmis kooli naasma, peab Saare sõnul tema haigust terve elu võimaliku tagasituleku suhtes jälgima.
Pille Taba märkis, et herpesentsefaliit on entsefaliitidest üks kõige tõsisema kuluga haigus. "[Entsefaliidi tekitajad] võivad olla ka bakterid, nende hulgas näiteks borrelioos või meningokokk. Selle tõttu on ka sümptomid erinevad, et tekitajad on erinevad," ütles ta. Sümptomid võivad tema sõnul varieeruda teadvuselolekuga haigusseisundist kuni tõsise teadvusehäire ja epileptiliste hoogudeni.
"Äge on see haigus ikka ja selle algus kulgeb omasoodu. Oluline on muidugi kiire ravi," lisas Taba. Bakteriaalset entsefaliiti ravitakse antibiootikumidega, viiruslikke entsefaliite vajadusel haiglas. Lõplik tervenemine sõltub neuroloogi sõnul haigustekitajast. "Äge haigus suurel hulgal juhtudest ikkagi paraneb ära. Eriti kui meil on tekitajapõhine ravi," osutas ta. Raskema kuluga haigusel võivad jääda mõned jääknähud, näiteks Liina Saare loos kirjeldatud epileptilised hood.
Nagu öeldud,entsefaliite in palju erinevaid ning nende ravi sõltub tekitajast ja diagnoosimise kiirusest. "Entsefaliidihaigel tehakse alati kompuutertomograafia ja seljaaju vedeliku uuring, kust on võimalik leida tekitajaid ja vaadata põletikunähtusid. Nende põhjal me diagnoosi teeme ja ravime," selgitas Taba.
Viimase paarikümne aasta jooksul esineb entsefaliiti tema sõnul tänu regulaarsele vaktsineerimisele Eesti inimestel siiski vähem.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.