Perearst: sinikate teket soodustavad verevedeldajad ja liigne alkohol
Hematoomid ehk rahvakeeli sinikad tekivad inimestel tavaliselt naha alla. Raskematel juhtudel võib neid esineda ka siseelundites ja elundite vahel. Qvalitase arstikeskuse perearsti Sergey Saadi sõnul võivad hematoome põhjustada näiteks verd vedeldavad ravimid, liigne alkohol ja kroonilised maksahaigused.
Hematoom ehk sinikas tekib inimesel siis, kui veri imbub tema vigastatud veresoonest ümbritsevatesse kudedesse. "Sinikad võivad kergematel juhtudel tekkida naha alla, aga raskematel juhtudel siseelundites, siseelundite vahele, kõhuõõnde, näiteks kolju sisse. Siis inimene vajab ilmselt juba korralikumat arstiabi," ütles Saadi saates "Terevisioon".
Keskmisel tervel ja eelsoodumusteta inimestel tekib sinikaid Saadi sõnul enam-vähem ühtemoodi. Tähelepanelik tasuks tema sõnul olla sellel, kellel tekib järsku sinikaid ebatüüpilistesse kohtadesse, varasemast sagedamini või kelle sinikad on valulikud. "Kui te ei näe mingit põhjustavat tegurit, mingit survet või vigastust näiteks limaskestadel või silmas, või kui näiteks ultraheliarst avastab juhuslikult, et maksas on mingi sinikas – see kindlasti vajab lisauuringuid," selgitas perearst.
Tavapärasest rohkem võib sinikaid tekkida neil, kes kasutavad regulaarselt verd vedeldavaid ravimeid. "Päris palju on eriti eakamaid inimesi, kes võtavad verevedeldajaid. On eriti oluline, et neil oleks taskus oma ravimi nimi või karp. Kui siis näiteks kiirabi kohale jõuab ja tegu on mingi suure veritsuse või hematoomiga, teaksid arstid, et inimene tarbib seda rohtu," soovitas Saadi.
Vere hüübimist võivad tema sõnul mõjutada ka klassikalised valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid, nagu ibuprofeen ja ketoprofeen ning toidulisandid, nagu küüslaugutabletid ja hõlmikpuuekstrakt. Samuti võivad verd vedeldada mõned kroonilised tervisemured, nagu maksa- ja onkoloogilised haigused, vere hüübimishäired või alkoholiga liialdamine.
"Mõnikord me võime rääkida ka sellest, et veresooned on hapramad," lisas perearst. See võib juhtuda mõne viirushaiguse tagajärjel või tulla eelsoodumusest. "Kui tõesti on teada, et emal ja siis tütrel ja tütre lapsel on sama probleem, võib see vajada ka natuke uurimist arsti poolt," sõnas Sergey Saadi.
Tavaliselt läheb hematoom tema sõnul üle paari nädalaga. Esmaabina tasuks sinika peale suruda külmakompress. "Seda võib tavaliselt umbes kümme korda päevas teha läbi rätiku. Kompress võib olla külmakott või midagi muud käepärast," soovitas ta. Kui sinikas paikneb jäsemel, on soovitav jäset paigal hoida ja kõrgemale tõsta.
Hematoomi ägedam aeg kestab Saadi sõnul kaks päeva. "Selle järel soovitavad mõned arstid vahendeid, mis soodustavad hematoomi või sinika paranemist: näiteks hepariini, Liotoni salvi või jõekäesna salvi," lisas ta.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Liisu Lass.