Koroonapandeemia puhkedes võttis rida Eesti teadlasi eesotsas Olesja Bondarenkoga KBFI-st nõuks vaadata, kas uue viiruse vastu aitavad teada-tuntud bakterivastased ained. Nii viiruste kapsiid kui ka bakterite membraan koosneb suuresti valgulistest ühenditest. "Metallid tihtipeale reageerivad erinevate valkudega ja muudavad neid ebastabiilseks. Sellest mõte, et need võiks mõjuda ka viiruse kapsiidile," selgitas Anna-Liisa Kubo, KBFI teadur. Täit pead siiski toona pandiks anda ei saanud. Baktereid ümbritsev membraan on läbilaskvam ja rakusein ülesehituselt keerukam.

Täpsemalt vaatasid teadlased, kui tõhusalt inaktiveerivad viirust tsingi, vase ja hõbeda erinevad nanoühendid ning nende metallide soolad. Kuigi põhiline viirusvastane komponent ühendites on metall, siis aitab selle polümeeridesse põimimine viirusele paremini ligi pääseda – mõni rohkem, teine vähem. Võtmerolli mängis katsete juures Tartu Ülikooli koroonaviiruse uurimiseks sobiv BSL-3 erilabor, kus aitas teha katseid Andres Merits.

"Meie uuringus oli kõige parema bakterivastase toimega hõbe ning viirusvastase toimega vask, sellele järgnes hõbe ja tsink jäi kaugele maha," märkis Kubo. Vask on olemuslikult kahevalentne metall. Teisisõnu võib jagada see teiste keemiliste elementidega ühendeid moodustades nendega ühte või kahte oma väliselektroni. Seejuures kipuvad taolised metallid sageli valentse vahetama. Selle käigus tekivad reaktiivsed hapnikuühendid, mis lagundavad pärilikkusainet ja muudavad valkude struktuuri ebastabiilseks.

Kõige paremini toimivate nanoosakeste maskikangasse saamiseks kasutasid teadlased eesotsas Andres Krummega Tallinna Tehnikaülikoolis erilist ketrusviisi – Elektroketrus+.  Tehnoloogia võimaldab lisada lahustatud polümeeridele meelepärased toimeained ja kedrata neist seejärel elektriväljas peenikesed nanokiud. "Me saame niimoodi kiulised kangad, mis on ühtlasi poorsed. See on hea, sest maskid peavad hästi õhku läbi laskma," selgitas Kubo.

Ühtpidi on sel viisil saadud materjalides vase nanoosakesed piisavalt tugevalt kiududes kinni, et nad niisama sealt välja ei tuleks. Teisalt eraldub neilt veidi niiskemates oludes tõhusaid metalli ioone siiski piisavalt, et viirust surmata. Mida rohkem metalli vabaneb, seda parem on kanga viirusvastane toime. Keskmiselt kulus kangale või selle sügavamatesse kihtidesse jõudnud koroonaviiruse hävitamiseks tund.

Seni pole veel selge, kas sama maski saab kasutada mitu korda. Nõnda näeb Kubo prototüübiga tehtud katsete põhjal seda siiski ühekordse maskina. "Kindlasti oleks selliste maskide puhul hea need eraldi kokku koguda. Kui see aga ei õnnestu, siis valisime juba eos sellised biopolümeerid, mis pole naftapõhised ja lagunevad keskkonnas," märkis teadur.

Veebist või poelettidelt Eesti kodukootud viirusvastaseid maske veel niipea osta ei saa. Enne seda tuleb Kubo sõnul läbi mõelda, kuidas saaks toota neid samasuguste omadustega suuremates kogustes. Heakskiit tuleb saab ka reguleerivatelt asutustelt.

Kokku võib võtta see enam kui aasta. "Kui aga isegi koroona peaks selleks ajaks läbi saama, siis on võimalik kasutada samalaadseid materjale haiglates bakteriaalsete nakkuste vältimiseks või ka teiste viirushaiguste, näiteks gripiviiruse leviku piiramiseks," sõnas teadur.