Nüüd aga on Lorelei Curtin ja William D'Andrea Ameerika Ühendriikidest Columbia Ülikoolist koos kolleegidega uurinud Fääride järvesetteid ja teinud sealt leitu põhjal järelduse, et inimesi elas saartel juba aasta 500 ümber, ammu enne viikingeid.

Teadlased avastasid sajanditevanusest järvemudast nimelt kodulammaste DNA tükikesi, samuti kodulammaste väljaheidete keemilisi jälgi. Lambad said saartele tulla aga ainult inimeste kaasabil. Enne umbes viiendat-kuuendat sajandit ei elanud saartel teadaolevalt mitte ühtegi imetajat, ei kodu- ega metsimetajat.

Viikingieelse asustuse märke on Fääridelt aga leitud varemgi. Soodest ja järvedest kogutud õietolmu põhjal on tuvastatud, et mõned sajandid enne viikingiaega muutus taimestiku koosseis – võimalik, et just laialdase lambakasvatuse toimel.

Keskaegsetes ülestähendustes on viiteid Iiri munkade võimalikule elama asumisele Fääridele.

Ühe viikingite maja põranda alt on leitud kõrbenud odrateri, mis on dateeritud 300 kuni 500 aastat viikingiaja algusest vanemaks.

Seda viimast varjase asustuse tõendust on mõnedki arheoloogid juba pidanud lõplikuks. Kuid võib arvata, et Curtini, D'Andrea ja kolleegide avastused, millest nad kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, veenavad viimasedki kahtlejad.

Kust viikingieelsed fäärlased pärit olid, ei ole teada, Teadlased peavad nende üheks tõenäolisemaks algkoduks mõnda Briti saarte kanti, eelkõige Šoti- või Iirimaad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.