"Covid-19 esimese laine sulgemismeetmed, mis jõustusid paljudes maailma paikades pea ühel ajal, vähendasid drastiliselt inimeste liikumist kodu, töö, ostu- ja vaba aja veetmise kohtade vahel," ütleb Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise kaasprofessor Marko Kaasik. 

Kuna inimestel oli vähem põhjust kuhugi minna, liikusid nad 2020. aasta kevadel järsku varasemast palju vähem autodega, paisates seeläbi õhku palju vähem lämmastikoksiide. "Teisalt on alust arvata, et varakevadel köeti eramuid mõnevõrra rohkem kui tavalisel aastal, sest inimesed olid rohkem kodus. Rohkem puudega kütmist annab rohkem osakesi õhku," märgib Kaasik veel.

Koos aerosoolifüüsika kaasprofessor Urmas Hõrraku, Eesti Maaülikooli professor Steffen Noe ja veel 95 kaasautoriga üle maailma panustas ta rahvusvahelisse uuringusse, kus oli luubi all Covid-19 pandeemia sulgemiste mõju linnade õhukoostisele. Ühtekokku kaasati uuringusse 63 linna seireandmed 25 riigist kõigilt asustatud mandritelt. "Eesti autorite panus on Tallinna ja Tartu andmed, kusjuures Tartu väärib tähelepanu kui väiksem linn uuritute hulgas," osutab Kaasik. 2020. aasta saastetasemeid jaanuarist septembrini võrreldi 2015–2019 aastate sama perioodi keskmiste tasemetega.

Suuresti suured kaotajad

Uuringus mõõtsid autorid niinimetatud põhisaasteaineid või nagu neid Eesti seadustes nimetatakse: esmatähtsusega saasteaineid. "Need on gaasilistest saasteainetest vääveldioksiid (SO2), lämmastikdioksiid (NO2) ja -monoksiid (NO), süsinikoksiid (CO) ja osoon (O3). Õhus hõljuvatest aerosooliosakestest peenosakesed alla 10 mikromeetri (PM10) ja eriti peened osakesed alla 2,5 mikromeetri (PM2.5)," loetleb Marko Kaasik.

Kaasprofessori sõnul jäi 2020. aasta sulgemise ajal õhus vähemaks eeskätt lämmastikuoksiide. "Kõige saastatum on õhk Hiina ja India suurlinnades, nii ka vähenemine absoluutarvudes oli seal suurim," toob ta esile. Suhtarvudes jäi lämmastikoksiide vähemaks enim Hispaania linnades, kus nende tase kukkus 50–70 protsendi jagu. Kaasiku sõnul on languse taga Hispaania kõige rangemad sulgemismeetmed, mis panid inimesed tavalisest pea 90 protsenti vähem liikuma. Mõnes Hispaania linnas osakeste sisaldus õhus hoopis kasvas kõrbetolmu tõttu, külmema kliimaga kohtades võis põhjuseks olla suurem kütmine.

"Vääveldioksiidi tase langes eeskätt Hiinas, kus paljude tööstusettevõtete sulgemine vähendas kivisöe põletamist elektrijaamades," osutab Kaasik veel. Samas Hiinas ja mõnes muus tiheda liiklusega maailma linnas osoonitase hoopis tõusis sulgemise ajal, sest õhku paisati vähem osooni lagundavat lämmastikmonooksiidi (NO). "Seega võib NO heite vähenemine saastatud piirkonnas paradoksaalselt põhjustada osoonitaseme tõusu," tõdeb Kaasik.

Soe talv teeb Eesti olukorra tõlgendamise raskeks

Eestis mõõdetakse põhisaasteaineid Marko Kaasiku sõnul regulaarselt automaatseirejaamades. "Tallinnas on kolm ja Tartus üks riiklik seirejaam, mida haldab Eesti Keskkonnauuringute Keskus," lisab ta. 

Tallinna jaamad paiknevad eri saasteolukorraga keskkonnas: Õismäel on linnataustajaam, Koplis tööstuspiirkonna jaam, mis on mõjustatud ka merelaevade heitest ja Liivalaia tänava ääres tänavajaam. "Tartu jaam paikneb Karlovas, üsna suure liikluskoormusega Tähe ja Turu tänavate ning Sõpruse silla liiklussõlme läheduses Emajõe orus," lisab Urmas Hõrrak. Tema sõnul mõõdetakse gaasilisi saasteaineid ja aerosooliosakeste sisaldust õhus ka Tahkuse õhuseirejaamas Pärnumaal ja SMEAR jaamas Järvseljal Tartumaal, samuti Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi juures paiknevas mõõtmispunktis.

Uuringus kasutasid autorid iga tunni tagant mõõdetud andmeid Õismäe, Kopli ja Liivalaia ning Karlova seirejaamast. Urmas Hõrraku sõnul kaasasid nad uuringusse ka suurtest linnadest eemal paiknevaid nii-öelda taustajaamu: Eestist Lahemaa, Tahkuse õhuseirejaama Pärnumaal ja SMEAR Estonia jaama Järvseljal. "Neid mõõtmisandmeid kasutati linnades toimunud muutuste põhjuste selgitamisel," täpsustab ta.

Eesti sulgemismeetmed 2020. aasta kevadel 15. märtsist 1. maini olid Kaasiku hinnangul maailma mastaabis keskmise rangusega. Need vähendasid inimeste liikuvust umbes poole peale tavalisest, mis omakorda vähendas oluliselt linnaliiklust. "Tallinnas oli lämmastikoksiidide tase sulgemise ajal võrreldes eelnenud aastate keskmisega 26 protsenti ja Tartus 43 protsenti madalam. Need on maailma linnade seas üsna tüüpilised näitajad," sõnab ta.

Peenosakesi oli sulgemise ajal Tallinna õhus 15 protsendi ja Tartu õhus isegi 36 protsendi võrra vähem kui varasematel aastatel. Tartu seirejaam asub Karlova linnaosas, kus puuküte on suurim osakeste saasteallikas. "Eestis oli eelnenud talv vähemalt viimase pooleteise sajandi kõige soojem ja väga tuuline, millele järgnes heitlik kevad. See teeb koroonasulgemise mõju eristamise keerukamaks, sest talvel köeti vähem ja saasteained hajusid paremini kui tavaliselt," selgitab Kaasik.

Lumeta talv moonutas tulemusi teiselgi moel. Kaasiku sõnul jäi Põhja-Euroopas ära tavapärane kevadine tolmuepisood, mil peale lume sulamist ja tänavate kuivamist satub õhku rohkem peenosakesi. "Seetõttu oli 2020. aasta kevadel osakesi õhus niigi tavalisest vähem," tõdeb ta.

Kui eriolukord kehtestati Eestis märtsi keskel, siis ka veebruari keskpaigast alates oli pehme ja tuuline ilm tinginud, et osakesi oli 33 protsenti vähem kui eelnevatel aastatel. "Osooni tasemetes olulisi muutusi ei olnud. Umbes poole peale langes vääveldioksiidi tase, mis on aga niigi väga madal," kirjeldab kaasprofessor veel. Vääveldioksiidi vähesuse taga näeb ta saasteallikate heite üldist vähenemist Euroopas.

Käärid normide ja tegelikkuse vahel on suured

"Selles artiklis käsitleti kõiki õhusaaste kohta saadud tulemusi WHO soovituslike näitajate valguses," selgitab Urmas Hõrrak. "Millised piirangud ja millises mahus, arvestades koroonapiirangute meetmete rangust, oleksid vajalikud nende näitajate saavutamiseks." WHO avaldas tänavu septembris uued soovituslikud õhusaaste piirnormid. Marko Kaasiku sõnul on need varasematega võrreldes osakeste, osooni ja lämmastikdioksiidi aastakeskmise normi osas tunduvalt rangemad.

"Kui Euroopa Liidus ja Eestis seadusega kehtestatud piirväärtuste valguses on meil asjad hästi, siis WHO uusi norme ületatakse ka Eestis sageli," märgib ta. Siinjuures on Kaasiku sõnul oluline mõista, et WHO soovitused põhinevad tänapäeva teaduslikel teadmistel õhusaaste kahjulikkuse piirist ega arvesta sellega, kui realistlik neid täna täita on. Ühtlasi on uurija sõnul käimasoleval sajandil leitud uusi seoseid mõõdukate saastetasemete ning hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste vahel.

"Lähiajal ei ole aga realistlik linnakeskkonnas neid soovitusi täies ulatuses järgida – enamikus maailma linnades on "käärid" soovituslike normide ja tegeliku olukorra vahel veel suuremad kui meil siin Põhja-Euroopas," tõdeb ta veel. 

Samas on ka Euroopa Liidus lähiaastatel oodata rangemate piirväärtuste kehtestamist, millega astutaks Kaasiku sõnul samm lähemale WHO piirnormidele. Normide karmistamine esitab ka Eesti linnadele väljakutse. "Nähtavasti tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii autoliikluse vähendamisele suuremate linnade keskustes kui ka puhtamale kütmisele tiheasustusaladel," jätkab kaasprofessor.

Nüüd, kus maailm koroonapandeemiast taastub, halveneb õhusaaste olukord Kaasiku sõnul taas, seda ka probleemselt saastatud õhuga kohtades. "Olgu öeldud, et WHO andmeil on õhusaaste maailmas tervikuna suurim keskkonnatervise risk, sest Aasia ja Lõuna-Ameerika suurlinnades, kus elab väga palju inimesi, on õhk tõeliselt tervistkahjustav, mis on tajutav juba lühikest aega seal viibides," toob ta välja. Ehkki Euroopas ja Põhja-Ameerikas on linnaõhk parem, pole see sealgi täiesti kahjutu. 

"Siiski on alust loota, et kõik õhusaastet põhjustavad käitumismustrid ei taastu täielikult," ennustab Kaasik. Kuna kodust töötamine osutus paljudele tööandjatele odavamaks ja töötajatele viljakamaks, jätkub kaugtöö siin-seal ka peale pandeemiat. See tähendab aga vähemaid autosõite ja kontorihoonete kütmist, mis vähendab kaude endiselt õhusaastet. Hõrraku sõnul aitab õhusaastet vähendada lisaks inimeste keskkonnateadlikumale käitumisele ka rattaringluse teenuse arendamine suurlinnades.

Kaasik, Hõrrak ja kolleegid jätkavad edaspidigi teema uurimist. Järgmiseks heidavad nad mudelarvutustega valgust põhjustele, miks mõjutasid sulgemismeetmed maailma linnade välisõhku just nii nagu olukord igas linnas kujunes. Kaasiku sõnul saab mudelarvutustega arvesse võtta ka ilma ja looduslike saasteallikate mõju. "Edaspidi on oodata ka käsitlust järgnenud uute, osaliste ja eri paigus eri aegadel toiminud koroonameetmete mõjust välisõhu kvaliteedile," lisab ta. Samuti on neil plaanis avada Eesti kohta käivate täpsemate analüüside tulemusi.

Marko Kaasik, Urmas Hõrrak, Steffen Manfred Noe ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Environment International.