Reoveeuuring: viirust jääb kõikjal Eestis üha vähemaks
Sel nädalal jäi koroonaviirust reovees vähemaks kõikjal Eestis. Kuigi uusi viiruseleiuta piirkondi ei lisandunud, on viirust nüüd oluliselt vähem ka Lõuna- ja Kagu-Eestis, selgub reovee seireuuringust.
"Nädalaga on põhiliselt see muutunud, et viirust on oluliselt vähem kui veel nädal tagasi. Viiruseleiu vähenemises on toimunud päris kõva hüpe," ütles uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
Võrreldes eelmise nädalaga on Tensoni sõnul kaardil oluliselt vähem kohti, kus koroonaviirust leiduks kõrgel või väga kõrgel määral. Samas uusi viirusevabasid piirkondi sel nädalal juurde ei tulnud ja viirus on endiselt üle Eesti laiali.
Professor märkis samas, et viiruse hulga vähenemine oli sel nädalal kogu Eestis ühtlane. "Kui vaatame graafikuid regiooniti, siis ma ütleks, et langus on olnud igas regioonis," ütles ta. Nii leidus viirust sel nädalal vähem ka Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus olukord on tuntavalt paranenud veel nädala eest rohke viirusekogusega silma paistnud Põlvas ja Tõrvas.
"Ei oskagi enam (piirkondlikke) vahesid väga esile tuua, tõepoolest. Vahed on tõesti väiksemaks jäänud ja praegu väga kriitilist piirkonda Eestis enam polegi," sõnas Tenson.
Professori sõnul võib nüüd üsna julgelt öelda, et kolmas, valdavalt deltatüvest põhjustatud nakkuslaine on taandumas. "Sellele viitab tõsiasi, et näeme viirusekoguse järsku langust üle Eesti, nii suuremates kui ka väiksemates asulates," ütles ta.
"Esimesi viirusekoguse vähenemise märke oli näha umbes nelja nädala eest. Võimalik, et seejuures mängis olulist rolli umbes samal ajal koolides alanud massiline testimine, mis aitas nakkuse levikule piiri panna," rääkis Tenson. Samuti rõhutas ta vaktsineerimise tähtsust viiruse leviku pidurdamisel.
Toimetaja: Airika Harrik