Nostalgiat võib võrrelda immuunsüsteemiga, mida ründab viirus, sõnas uurimuse kaasautor Tim Wildschut, Inglismaa Southamptoni Ülikooli sotsiaalpsühholoog. Nii nagu haigust põhjustav viirus käivitab inimest kaitsva immuunsüsteemi, aktiveerib üksildus inimesi õnnelikumaks tegeva nostalgia, vahendab ScienceNews.

Pandeemia algusperioodil tehtud uurimuses osales üle 3700 inimese Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast ja Hiinast, et hinnata seoseid üksilduse, nostalgia ja õnnelikkuse vahel.

Uurijad leidsid, et kõigi kolme riigi puhul olid vähem õnnelikud need, kes hindasid oma üksilduse määra suuremaks. Täpsemal andmete analüüsimisel aga selgus, et kõige õnnetumad olid need, kes ei tegelenud nostalgilise meenutamisega.

Üksildus tekitab kurbust ja nostalgiat ning seejärel need kaks võitlevad omavahel, ütles uurimuse kaasautor ja Inglismaa Southamptoni Ülikooli sotsiaalpsühholoog Constantine Sedikides.

Ameerika Ühendriikides tegid uurijad 2020. aasta kevadel uue eksperimendi. Seekord osales natuke üle 200 inimese, kellest pooltel palusid uurijad kirjutada nostalgilisi meenutusi ja kirjeldada, mis tundeid need tekitavad. Kontrollrühm sai ülesandeks kirjutada tavalistest minevikukogemustest.

Selgus, et nostalgitseva grupi õnnetase oli mõnevõrra kõrgem. Seitsme palli skaalal oli nende keskmine õnnetase 5,64, kontrollrühmal 5,3 punkti. Statistiline analüüs näitas, et nostalgia mõjutab õnnelikkuse määra kahe protsendi ulatuses.

Ka väike erinevus võib lõppkokkuvõttes olla oluline, kui vaadelda suuremal hulgal ühiskondi pikema aja jooksul, ütles isiksusepsühholoog Friedrich Götz. Ta selgitas, et kaheprotsendiline erinevus on tähenduslik, kui arvestada, et meie õnnetase mõjutab, kuidas me iga päev käitume, tunneme ja mõtleme.

Eeldusel, et nostalgia abil saab mõjutada inimese õnnetunnet, loodavad uurijad, et nostalgiat võiks tulevikus kasutada teraapiavormina.

Uurimus ilmus ajakirjas Social, Psychological and Personality Science.