Tööriistu valitakse vastavalt tööle ja tööd tehakse vastavalt vajadustele. Vajaduste rahuldamine muudab maailma, mistõttu tahtmised muutuvad ja sunnivad valima või looma uusi tööriistu. Esmapilgul võiks arvata, et kõige taga on inimese valikud, kuis tema on ainuke, kes saab valida.

Samas kui vaadata, mida ta valib, jääb mulje, nagu täidaks ta eesmärki, mis paistab suuremana, sellisena, milles tal pole valikuid. Midagi, mille on pigem kujundanud vaikides tahaplaanile jääv tööriist, sest tööriistad vajavad enda arendamiseks inimest. Meie mõtlesime, et teeme neid endile, aga tööriist on igavene, inimene ajutine, tundes rõõmu ja saades hakkama uue tööriista loomisega. Ülejäänud aja on ta siiski piisavalt õnnetu, mis sunnib nuputama valu vähendavaid instrumente.

Arvatavalt põhjustab mõttekäik ebamugavust, kuigi see pole uus. Richard Dawkins tutvustas sarnast mõtet 1976. aastal avaldatud raamatus "Isekas geen". Inimestest ei jää midagi alles peale geenides edastatud informatsiooni. Oleme siin vaid oma geenide edasiandmiseks, kuigi peame endid eriliseks ja uskudes vabasse tahtesse. Seejuures kipume unustama, et oleme vaid energiat muundavad ajutised organismid, mis püüavad igal võimalusel tööks kuluvat energiat säästa, väljaarvatud paljunemisel. Seda on vaja geenide edastamiseks.

Oleme geenide paljundamise tööriistad, kes arendavad tööriistu, mis võimaldavad meid selles protsessis lõpuks asendada. Meis elav optimistlik subjektiivsus on vajalik, et trotsida taolist saatust ja ignoreerida seda kirjeldavaid märke. Olgu näiteks kasvav üksildus. Üksildus ja eraldatus on hakanud levima laste, noorte lapsevanemate, keskealiste ja vanemate inimeste seas hoolimata sellest, et nende elu näib olevat täis teiste kohalolu.

Probleem pole uus. Leidub riike, kus on halva arengu leevendamiseks loodud niinimetatud üksilduse ministrid. Asjaolu, et sellega kaasneb naerupahvakas, kuulub huumori klassifikaatoris eneseiroonia peatüki alla. Seejuures on teadlased leidnud, et eneseiroonia kasutajate seas on sagedased depressiivsuse sümptomid. Nähtuse niidid toovad tagasi üksilduse teema juurde.

USA tervishoiukorralduses on lisaks vastavale ministriametile olemas veel ülemarstiteenistus, mida esindab Vivek Murthy. Riigi juhtiva rahvaterviseprobleemide eestkõneleja andmetel on riigis rohkem neid, kes võitlevad üksilduse kui diabeediga. Teadupärast on suhkruhaigus diagnoositud 37 miljonil ameeriklasel ehk enam kui kümnel protsendil elanikest.

Murthy märkis, et üksildus suurendab riski haigestuda nii füüsilise kui ka vaimse tervise haigustesse, alates ärevusest ja depressioonist kuni enneaegse surma, dementsuse ja südamehaigusteni.

Nende asjaoludega arvestades pole üldse naljakas, kui arenenud riikides luuakse töökohad üksilduse ministritele. Ühendkuningriigis on vastav portfell aastast 2018. Eelmisel aastal lisas kabinetis koha uue ajastu ministrile Jaapani peaminister. Sarnase algatuse märke on Saksamaal ja Euroopas toimus märtsis järjekorras juba teine üksildusega seonduvatele probleemidele pühendatud konverents.

Vivek Murthy hoiatas arstidele peetud ettekandes, et üksildust peetakse ekslikult lihtsalt halvaks tundeks, millest peab mõistusega jagu saama või siis leppima. Tegelikkuses on see palju enamat. Tegemist on nälja või januga sarnase hoiatussignaaliga, mis annab teada, kui on puudu millestki, mida vajatakse ja mis on ellujäämiseks kriitilise tähtsusega. Antud juhul on selleks sotsiaalne side.

Üksildusega kaasnevaid terviseprobleeme seostatakse eelkõige bioloogiliste mehhanismidega, milles on kesksel kohal stressiga seotud hormoonid ning kesknärvisüsteemis rõõmu ja motivatsiooni põhjustavate virgatsainete kurnatus. Sellest tulenevalt vastatakse probleemile farmakoloogliste meetmetega. Võrreldes reaalsete inimeste vaheliste kontaktidega on antidepressandid odavad ja poest kättesaadavad.

Vivek Murthy toob üksilduse teemasse teise olulise vaatenurga. See on midagi, mille vastu puuduvad apteegist ostetavad ravimid. Ometi võeti sellegi probleemi leevendamiseks kasutusele tööriist. Ilma sotsiaalsete kontaktide näljata poleks antud tegevusala leidnud ju kasutajaid. Paraku kaasnevad sarnaselt ravimitega siingi kõrvalnähud. Mõnikord on kõrvalnähtude negatiivne efekt soovitud mõjust suurem.

Murthy paneb südamele sotsiaalmeedia platvormidel leviva valeinformatsiooni rohkuse, mille tulemusel süveneb inimestes segadus ja nad ei tea enam keda enam usaldada. Ülemarst hoiatab, et inforuumi kultiveeritud usaldamatusega lõhutud suhted ja kogukondade lagunemine on hakanud tegema tõsiselt haiget.

"Meil võib olla parim teadus. Meil võib olla parim poliitika. Meil võivad olla programmidesse investeerimiseks parimad ressursid," ütles Murthy ja lisas: "Meil pole aga kogukonda, kus inimesed tunnevad end üksteisega seotuna, kus nad üksteist usaldavad, mistõttu on kõigil neil ressurssidel piiratud mõju."

Inimestevahelised suhted on olnud ellujäämiseks kriitilised, mistõttu seati need esikohale. Töise koormuse kasvades oli vaja suhteid automatiseerida, sest suhtlus on ellujäämiseks endiselt kriitiline. kuid uute tööriistadega on tervislik asendumas mürgisega. Sümptomaatiliselt arendame veelgi rohkem tööriistu, mitte inimeseks olemist.

Järgmiseks virtualiseerime reaalsed kontaktid ja lisame nendesse digitaalset vürtsi meis allesjäänud tunnete võrgutamiseks. Samal ajal üksteisest kehaliselt distantseerudes, sest geenides edastatav info levib ju juba ilma inimeseta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".