"Pilt oli selles mõttes kahetine. Loomulikult peab ütlema, et viiruse tase on tõusnud võrreldes juuni lõpuga, aga tõus ei ole selline hüppeline, et väga suur mure oleks meil tekkinud," märkis professor. Nõnda pidas Tenson ebatõenäoliseks, et nakatunute arv kasvab lähinädalatel märkimisväärselt.

Professor tõdes, et erinevalt eelmisest sügisest on viirus mööda Eestit laiali ja üksikutest kolletest sel aastal rääkida ei saa. Pigem on olukord võrreldav käesoleva aasta maiga. Kõrgemad on viirusetiitrid näiteks Ida-Virumaal, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Paides ja Võrus.

Üksikud kohad on koroonaviirusest pea täiesti priid või leidub seda reovees liiga vähe, et seda oleks võimalik märgata. "Nägime eelmisel nädalal, et saartel on vähe nakatunuid ja tõepoolest me Kärdlas-Kuressaares ei näe midagi," sõnas Tenson.

Järgnevatel kuudel on tema sõnul peamine väljakutse kasutatava metoodika ajakohasena hoidmine. "Meie analüüsis on küsimus, et kui üks tüvi teisega välja vahetub, kas siis satub reovette viirust sama palju kui eelmise tüvega. Me püüame olla valmis, et meie meetodiga saaksime kõik variandid kätte," laiendas professor oma mõtet.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vajadust mööda ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad pildi asula nakkustasemest.