Uuringufirmas Kantar Emor töötav käitumisteaduste uurija Heidi Reinson tutvustas Vikerraadio saates "Uudis+" oma doktoritööd, mis uurib teisest pensionisambast lahkujate, jääjate ja kõhklejate motivatsioone.

Uuringust selgus, et kõige suurem erinevus lahkujate ja jääjate vahel on erinev usaldus riiki, pensionisüsteemi, pankadesse ning ekspertidesse. Teine olulisem tegur oli inimeste valmidus riske võtta. Reinson ütles, et usaldamatuse tõid lahkujad välja ise, kuid seda mõõdeti ka teiste küsimustega. 

"Seal on tõesti väga-väga suured käärid. Näiteks riiki täielikult või pigem usaldab 68 protsenti teises sambas jätkajatest, aga 24 protsenti lahkujatest," tõi Reinson välja.

Reinsoni sõnul eristas iseloomuomadustest jääjaid ja lahkujaid lõbusus ja koostöövalmidus, kusjuures lahkujad olid lõbusamad. 

Reinsoni sõnul on lahkujate ja jääjate vahel ka sotsiaaldemograafilisi erinevusi, kuid need pole sama märkimisväärsed kui usaldus ja riskivalmidus.

Reinsoni sõnul võis erinevus lahkujate ja jääjate vahel tulla infomullidest, kus konkreetsed inimesed olid.

"See tuli hästi välja sellest küsimusest, kas avaliku arvamuse järgi on lahkumine mõistlik. Jätkajad arvasid, et avalik arvamus toetab seda, et jätkamine on mõistlik ja samas lahkujad ütlesid, et avalik arvamus ei toeta seda, et jätkamine on mõistlik," selgitas Reinson.

Reinson ütles, et tema jaoks oli mõnes mõttes üllatav, kui vähe inimesed tegelikult teemast teadsid, sest see on oluline otsus. Ta tõi välja, et ainult 38 protsenti inimestest oli teadlik, et teine sammas on päritav.

Teadlane lisas, et uuringu järgi umbes viiendik lahkujatest tegi seda "igaks juhuks". Tema hinnangul pole see eriti ratsionaalne.

Reinsoni uuringut on rahastanud Kantar Emor, Kantar Emor Londonis ning neli suuremat panka Eestis.