Kaldaäärsete lepikute naerugaas lõpetab puuvõras

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Agali kaldaäärse lepiku uurimisjaam. Nooled näitavad gaasiproovide pidevat liikumist.

Agali küla kaldaäärses hall-lepikus läbiviidud uuringust selgus puutüvede ja -võrade roll naerugaasi ja metaani voogudes: puulatvadest kõrgemale naerugaas ei küüni. Teadmine võib muuta senist arusaama puude ja selle ohtliku kasvuhoonegaasi suhetest.

Mets on peamine ökosüsteem, mis aitab leevendada kliima soojenemist. Siiski teame metsa kasvuhoonegaaside (süsihappegaas, metaan, naerugaas) bilansist vähe. Nii võib näiteks toitainerikas metsamuld olla naerugaasi allikas. Naerugaas on tugevatoimeline kasvuhoonegaas ja lõhub stratosfääri osoonikihti. Märg metsamuld võib õhku paisata metaani, mis on samuti tugev kasvuhoonegaas.

Sõltuvalt mullatingimustest muutuvad gaaside vood päevast päeva, viimaste aastakümnete jooksul on kliimamuutus neid suurendanud. Mis aga toimub gaasidega puutüvedes ja võrade vahel, oli siiani teadmata.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafide eestvõttel rajati Agali kaldaäärsesse hall-lepikusse uurimisjaam, kus kasvuhoonegaase mõõdeti 2,5 aasta jooksul nii mullast, puutüvedest kui ka võrade kohal. Rahvusvahelise uurimisrühma eesotsas oli Tartu Ülikooli professor Ülo Mander.

Suurem osa mulla naerugaasist tekkis suvistel ja talvistel tipphetkedel: suvel mulla kiirel kuivenemisel, talvel sulamise ja külmumise vaheldumisel. Võrade kohale ei jõudnud tipphetkede naerugaasist aga peaaegu midagi. Mis selle naerugaasiga puuvõrades juhtus, pole olnud võimalik eksperimentaalselt tõestada. Kuna suvepäevad olid päikselised, siis võis naerugaasi molekuli lõhkuda ultraviolettkiirgus, talviste sulailmadega võis naerugaas aga lahustuda võrades moodustuvates udupiiskades.

Uuringus tuvastatud naerugaasi tipphetki põhjustanud ilmu on kliimamuutuse tõttu Eesti metsades karta üha enam, mistõttu kõigub veetase suviste põudade ja paduvihmade vaheldudes üha rohkem. Samuti peame harjuma talviste sulailmadega.

Seega tekib mullast üha enam naerugaasi. Hea uudis on aga, et puuvõrades tarbitakse see naerugaas ära. Igal juhul on puuvõrade roll naerugaasi voogude reguleerimisel oluline ja vajab edasist tähelepanu.

Metaani kui süsihappegaasi järel tähtsuselt teist kasvuhoonegaasi seovad kaldaäärsete lepikute muld ja puuvõrad sedavõrd, et atmosfääri paiskuva metaani kogused on pikaajaliselt peaaegu tasakaalus sidumisega. Siiski on väga sademeterohketel perioodidel ülekaalus lendumine, kusjuures põhiosa metaani pihkub puutüvedest, ületades ka mullast pärinevaid koguseid.

Arvestades kõigi kolme kasvuhoonegaasi – süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi – bilanssi, seovad lepikud atmosfäärist olulisel määral süsinikku. Vaatamata mõni nädal kestvatele metaani ja naerugaasi pursetele lepikute mullast, ületab süsihappegaasi sidumine mitmekordselt kõigi kolme gaasi lendumise.

Seega on kaldaäärsed lepikud, nagu enamik soiseid lehtmetsi, olulised kliima soojenemise leevendajad. Seda muidugi seni, kuniks erakordsed põuad ja üleujutused ei muutu valdavaks.

Uuring ilmus ajakirjas npj Climate and Atmospheric Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: