Teadlased andsid 42 täiskasvanust vabatahtlikule ülesande õppida araabia tähestik nullist selgeks. Osa õppis tähestikku, kirjutades tähed paberile välja. Teine osa kirjutas tähed klaviatuurile. Kolmas osa vabatahtlikest õppis tähestikku aga hoopis videojuhiste kaudu, kirjutab Science Alert.

Uurimus näitas, et need vabatahtlikud, kes õppisid tähestikku seda käsitsi välja kirjutades, ei õppinud mitte ainult tähti kiiremini, vaid oskasid oma uusi teadmisi ka teistes valdkondades kasutada. Nii näiteks kasutasid nad tähti ka uute sõnade moodustamiseks või tuvastasid sõnu, millega nad varem polnud kokku puutunud.

See osa vabatahtlikke, kes oli tähestikku õppinud käsitsi välja kirjutamise teel, oli teistest parem ka kõigis ülejäänud katsetes. Nad suutsid paremini lugeda ja kirjutada nii tähti kui ka sõnu.

Oluline on siin rõhutada, et mitte ainult ei saanud käsitsi kirjutanud teadmisi paremini selgeks, vaid neil võttis õppimine ka vähem aega, kui teistel rühmadel.

Uuring tõestab seega, et käsitsi kirjutamise voorused ei piirdu pelgalt parema käekirjaga. Käsitsi kirjutamine annab eelise ka teistes keeleõppe valdkondades ning kinnistab paremini seni õpitud teadmised.

Kuigi selles konkreetses katses kasutati vabatahtlikena täiskasvanuid, peaksid teadlaste sõnul nende järeldused kehtima ka lastele. Ka mitmed teised uuringud on rõhutanud, kuidas õpitu välja kirjutamine annab õppimisel eelise.

Õpilased kulutavad tänapäeval koolis vähem aega käekirjaoskuse lihvimisele. Selle uuringu põhjal ei tasuks pliiatsit ja pastakat siiski päris nurka visata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.