Minutiloeng: mis aitab hingeldamise vastu?
Kas olete bussile joostes end hingetuna tundnud? On see märk kehvast vormist või veab tervis alt? Selgitusi ja nippe annab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.
Mis on hingeldus? Hingeldus on sügav ja kiirenenud hingamine, mis tekib vastuseks olukordadele, mil kehal on suurenenud hapnikuvajadus, näiteks kehalise pingutuse või teatud haiguste korral.
Normaalne hingamissagedus
Puhkeseisundis hingab inimene 12–16 korda minutis, kehalisel tööl tõuseb aga kuni 60 korrani minutis. Hingamise sageduse kiirenemine kehalise pingutuse ajal on loomulik reaktsioon, et suurendada keha varustamist hapnikuga. Jooksmisel suureneb hapniku vajadus 2-6 liitrini minutis, mis on ligikaudu 10-15 korda rohkem kui rahuolekus.
Kuidas ise hinnata oma koormustaluvust – 1 minuti istest püstitõusmise test
Lihtne test hindamaks oma kehalist võimekust on ühe minuti jooksul toolilt püsti tõusta nii palju kordi võimalik. Keskmiselt peaks noor mees suutma toolilt püstuda 50, keskealised mehed 45 ning üle 65-aastased mehed 35 korda. Naiste norm on paar-kolm püstitõusmist vähem kui samaealistel meestel.
Kui aga hingeldus tekib peale lihtsamat pingutust, nagu treppidest kõndimine või kiirema sammuga jalutamine, tuleks treenimatuse kõrval mõelda ka tervisehäirete võimalusele.
Kopsuhaigused hingelduse põhjusena
Hingeldus võib olla mitmete haiguste üks sümptomeid. Sagedasemad hingelduse põhjustajad on kopsuhaigused, nagu astma, kopsupõletik, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuvähk. Hingeldamine võib viidata südamehaigusele, kehvveresusele, kilpnäärme ületalitusele.
Ülekaalulised kipuvad hingeldama väiksema pingutuse peale, võrreldes normaalses kaalus olevate inimestega. Hingeldamine võib olla paanikahoo või äkilise ärevushoo sümptom.
Covid-19 kopsukahjustus
Koroonaviiruse põhjustatud kopsupõletik võib samuti kahjustada haigust põdenud inimese kopse nii, et kopse läbiva õhu hulk ja keha varustamine hapnikuga ei ole piisavad. Haiguse ajal langeb ka hingamisel osalevate lihaste jõud, sissehingamise maht jääb väikseks ja halvendab kopsude õhutatust. Sel põhjusel tekitab ka väiksemgi tegevus õhupuudust ja ajab hingeldama.
Kuidas hõlbustada õhu/hapniku ärakasutamist – torutatud huultega hingamine
Kopsuhaigustest tingitud hingelduse ohjamiseks on mõned lihtsad võtted, mis hõlbustavad hingamisteede hoidmist kauem avatuna. Üheks võtteks on torutatud huultega hingamine:
- Hingake aeglaselt läbi nina sisse
- Suruge huuled torusse, nagu tahaksid vilistada
- Hingake aeglaselt välja läbi kokkusurutud huulte. Väljahingamine kestku kaks korda kauem kui sissehingamine. Ärge suruge oma kopse jõuga õhust tühjaks.
Torutatud huultega hingamine on hingamistehnika, mille käigus väljahingatav õhk leiab kokkusurutud huulte näol barjääri. Takistuse läbimisel tõuseb hingamisteedes rõhk, mis hoiab neid kauem avatuna. Torutatud huultega hingamine leevendab nii rahuoleku kui ka koormusel tekkinud hingeldust ja parandab vere rikastamist hapnikuga.
Kasutage torutatud huulte läbi hingamist, kui teil esineb hingeldus juba kergel kehalisel tegevusel.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa