Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks Autor/allikas: Reuters/Scanpix
Lumerohke talv sunnib paljusid lumekühveldamise käigus saadud vigastuste tõttu arsti poole pöörduma.

See talv jääb ilmselt mõneks ajaks meelde oma lumerohkusega. Mõnel soojal talvel pole vaja lumelabidat välja otsidagi, seekord on aga oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kes peavad lumekühveldamisega ülepingutamise tõttu lausa arsti poole pöörduma.

Statistikat selle aasta kohta veel pole, kuid arvata võib, et väga paljud lumeuputuse all ägava põhjapoolkera inimestest on endale lund kühveldades liiga teinud. Näiteks 2007. aastal pöördus ainuüksi USA-s arsti poole 118 000 inimest, kes olid endale lund kühveldades viga teinud, kirjutas LiveScience.

„Kui te regulaarselt trenni ei tee, pole teie keha harjunud füüsilise koormusega ning oht end lund kühveldades vigastada on väga suur,“ ütles Susan Wainwright ülikoolist University of the Sciences in Philadelphia. „Lihasevenitused ja seljavigastused on tavalised, kuid lumekühveldamine on ka suur koormus südamele ning võib viia infarkti tekkeni,“ lisas ta.

Wainwrighti sõnul tuleb inimestel mõista, et lumekühveldamine on sportlik tegevus, mistõttu on mõistlik lihased enne üles soojendada. Kasutada tuleks ergonoomilise käepidemega ning kerget lumelabidat. Üks labidatäis lund võib kaaluda kümme kilo ning kui sellele lisandub veel mitu kilo labida raskust, on vigastused kerged tulema.

Lund koristades tuleks kasutada õiget tehnikat. Mõistlik on lund enda ees lükata, mitte tõsta. Kui on siiski vaja lund tõsta, siis ei tohiks labidat üle koormata ning tõstmiseks tuleb kasutada pigem jala- kui seljalihaseid. Labidas tuleb maast üles tõsta kõverdatud põlvedega ning selg ei tohi olla kumer. See kehtib igasuguste raskuste tõstmise kohta. Ka jõusaalis trenni tehes tuleb seljalihaseid treenides hoolikalt jälgida, et selg oleks pigem nõgusa kui kumera kujuga.

Lund labidalt maha visates tuleb vältida pöördega ja liiga suure hooga viskamist. Mõistlik on teha puhkepause. Iga viieteist minuti järel tuleks puhata, selga sirutada ning juua, et keha liiga palju vedelikku ei kaotaks. Oluline on ka kuulata oma keha. Kui ilmnevad valud, ebamugavustunne rinnus või hingeldamine, siis tuleb teha paus või töö lõpetada.

Mõningail juhtudel tuleks lumekoristamisest üldse loobuda ning kui vähegi võimalik, jätta see kellelegi teisele. Eriti kehtib see vanemate inimeste kohta. Wainwrighti sõnul peaksid kõik üle 45-aastased inimesed olema lund kühveldades ettevaatlikud, kuid mõistagi sõltub füüsiline vorm selles vanuses peamiselt inimesest endast.

Südamelihas peab pingutuse talumiseks olema treenitud. Kui füüsiline tegevus muutub liiga intensiivseks, ei pruugi süda suuta oma ülesandeid täita ning tagajärjed võivad olla väga rasked.

Nende jaoks, kellel tervis korras ning füüsiline vorm hea, on lumekühveldamine aga üks hea viis organismile vajaliku füüsilise koormuse saamiseks. Üks tund lumekoristamist kulutab keskmiselt 400 kilokalorit energiat.

Toimetaja: Siim Sepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: