Naisjuhid muudavad omavalitsused lapsesõbralikumaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pikas plaanis pööravad naised laste vajadustele tähelepanu meestest mõnevõrra rohkem. Autor/allikas: Joshua Reddekopp/Unsplash

Naiste arv kohalike omavalitsuste volikogudes on seotud sellega, kui lapsesõbralikku poliitikat omavalitsus ellu viib, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

Sotsiaalteadlased Mare Ainsaar, Kadri Soo ja Rein Toomla tahtsid teada, kas omavalitsus muutub lapsesõbralikumaks, kui sealne võim on naiste käes. Ainsaar rääkis, et sageli seostatakse naisjuhte nn naiselike huvide või teemadega. Näiteks eeldatakse, et neid huvitab meestest enam sotsiaalvaldkond või kaitsevad nad enam lapsi, peresid ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Mõne teooria järgi on aga nii, et isegi kui naisi huvitab rohkem sotsiaalvaldkond, ei pruugi nende arvamused poliitilises konkurentsis peale jääda.

Niisiis uurisid teadlased kohalike omavalitsuste lapsesõbralikkust ja kohalike juhtide soolist jaotust. Lapsesõbralikkuse hindamiseks arvutati kokku kõik kohaliku tasandi rahaeraldused lastega seotud tegevustele: koolide, lasteaedade ja huvitegevuse rahastamine ning samuti peretoetused. Omavalitsusi võrreldi selle alusel, kui palju nad ühe lapse kohta raha investeerivad.

Uuringus võrreldi 2008. ja 2011. aasta andmeid, st aega enne ja pärast majanduskriisi. Andmed koguti kõigist toonastest omavalitsustest – kokku 224-st. Ainsaare arvates on vaadeldud ajalõik põnev just seetõttu, et raskel ajal, kui tuleb kulutusi eriti hoolikalt kaaluda, peegeldavad tehtud valikud tegelikke väärtusi ja prioriteete. "Kriisiajal on õige uurida, millesse omavalitsused raha suunavad, sest kriis on nagu lakmuspaber – see näitab, mida peavad valitsejad tähtsaks," põhjendas ta.

Kõigepealt hindasid teadlased, kuidas naiste arv Eesti kohalike omavalitsuste volikogudes 2008. ja 2011. aasta vahel muutus. Vaadeldi ka volikogude naisliikmete kuulumist valimisliitudesse ja erakondadesse. Erakondlik kuuluvus lapsesõbralikkuse muutust seletada ei aidanud, küll aga mõjutas seda naiste üldine osakaal volikogus.

Naised toovad sotsiaalsed teemad esile

Selgus, et võrreldes 2008. aastaga suurenes 2011. aastaks naiste osakaal kohaliku tasandi juhtimises ja omavalitsused, kus naisi volikokku juurde tuli, muutusid lapsesõbralikumaks. "Tundub, et naised toovad tõepoolest teatud teemad rohkem esile," sõnas Mare Ainsaar.

Enne 2009. aasta majanduskriisi olid naised võimul pigem vaesemates omavalitsustes, kus uuringu põhjal oli ka lapsesõbralikkust vähem. Pärast kriisi oli aga olukord muutunud: kus oli rohkem naisi, seal oldi lapsesõbralikumad.

Selleks, et omavalitsus saaks olla lapsesõbralik, on muidugi vaja raha: mida jõukam on omavalitsus, seda rohkem on tal võimalik ka lastesse panustada ja seda lapsesõbralikum õnnestub tal olla. Teadlased märkisid huvitava nähtusena ära, et omavalitsused, mille volikogusse naisi aastate jooksul juurde tuli, muutusid jõukamaks. Ainsaare sõnul selle kohta töös siiski põhjapanevaid järeldusi ei tehta, aga küsimust, kas naiste osakaal aitab omavalitsusel jõukust kasvatada, võiks tema hinnangul edasi uurida.

Naiste osaluses tuli ilmsiks ka teatud järjepidevus. Kui kohaliku omavalitsuse juhtimise juures oli juba 2008. aastal naisi, siis oli nende osakaal 2011. aastaks veelgi suurenenud. Paika pidas ka vastupidine: paigus, kus naisi 2008. aastal volikogus ei olnud, sest nad ei kandideerinud või neid ei valitud, ei kasvanud ka 2011. aastal naiste osakaal kuigi palju. "Võib järeldada, et on ühed piirkonnad, kus naiste osalus poliitikas on saanud tavaks, ja on teised, kus naisi on kohaliku elu juhtimise juures vähe," sõnas Ainsaar.

Uurimistöö jaoks koguti andmeid mitmel viisil: lapsesõbralikkuse uuringuga saadi teada kohalike omavalitsuste tegevus lastega seotud aladel ja nendele andmetele lisati omavalitsuste valimiste tulemused. Lisaks kasutasid teadlased kohaliku tasandi statistilisi andmeid, nagu omavalitsuse jõukus, laste osatähtsus, omavalitsuse suurus jms. Neid koguti selleks, et analüüsida kohalikke võimalusi ja ressursse ehk keskkonda, kus naised toimetavad.

Mare Ainsaar toonitas, et nende uuring ei sisalda väidet, justkui mehed ei võiks olla lapsesõbralikud, aga selles selgus, et pikas plaanis pööravad naised laste vajadustele tähelepanu siiski rohkem. "Kui tahame lapsesõbralikumat ühiskonda, siis tasub vaadata valimistel naiskandidaatide poole või siis küsida otse, mida kandidaat kavatseb laste ja perede jaoks ära teha," ütles Ainsaar.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of East European Management Studies.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: