Kall tahtis töö raames mõista, kuidas sündis ja arenes radikaalselt Balti Organiseerimise Akadeemia (BOA). Algatuse eesmärk on rakendada Põhjamaade finants- ja strateegiliste ressursside toel rakendada organiseerimismudelil põhinevaid kampaaniaid Eesti (ja hiljem ka Läti ning Leedu) töökohtades. Kuigi Eesti ja Põhjamaade ametiühingute koostöös sündinud teenindusmudelile ning partnerlusele orienteeritud BOA oli projektipõhine, osutus see ootamatult kauakestvaks.

Kall selgitas, et BOA on haruldane juhtum, kuna radikaalne uuendus ametiühingutes on harvaesinev ja selle saavutamiseks peavad ametiühingud ületama mitmeid barjääre. Töö raames lõi ta analüütilise mudeli, mis võimaldab kirjeldada ja seletada protsesse, mille kaudu on ametiühingutel võimalik saavutada suunamuutus ja rakendas seda mudelit BOA Eesti juhtumil.

Innovatsiooni, eriti radikaalset, ei saa doktorandi sõnul töö põhjal vaadelda kui vaid reaktsiooni keskkonnamuutustele, kus tajutakse, et traditsioonilised toimimisviisid ei ole enam tõhusad ja proovitakse seetõttu midagi uut. Sellisel juhul oleksid Eesti ametiühingud pidanud Kalli arvates end juba aastaid tagasi radikaalselt uuendama.

"Pigem peavad tegutsejad innovaatilise strateegia veenvalt raamistama. Neil tuleb seda edaspidi ka sihikindlalt propageerida, et innovatsioon kanda kinnitaks ja püsima jääks," leidis Kall.

BOA piirideülese organiseerimise näide demonstreerib Kalli sõnul, et Eesti kontekstis, kus ametiühingute vahendid on väga piiratud, on just oskuslike ja motiveeritud aktivistide juhitud tähenduste loomise protsessid võimalus, kuidas saavutada radikaalset suunamuutust.

Seeläbi on nüüdisaegses globaalses majanduses võimalik ametiühingutel üle saada probleemidest, mis seostuvad nende ühe riigi kesksusega, organisatsiooni säilitamise suundumuste ja kahanevate ressurssidega, märkis Kall.

BOA ja selle organiseerimiskampaaniad on Eesti ametiühinguliikumises kaasa toonud nii strateegiaalaseid ja teataval määral ka identiteedinihkega seotud muutusi. "BOA hargmaisel organiseerimisprojektil on ka olulised piirangud, eriti just selle projektipõhisus, väiksemahulisus ja ettevõttekesksus," kinnitas doktorant.

Kairit Kalli doktoritöö on esimene akadeemiline uuring, mis keskendub Balti Organiseerimise Akadeemiale ja mis uurib Eesti kollektiivseid töösuhteid hargmaisest perspektiivist lähtuvalt.

Kalli väitekirjaga "Fighting marginalization with innovation: turn to transnational organizing by private sector trade unions in post-2008 Estonia" ("Innovatsiooniga marginaliseerituse vastu: hargmaise organiseerimismudeli kasutuselevõtt 2008. aasta majanduskriisijärgse Eesti erasektori ametiühingutes") saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Väitekirja juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent ja vanemteadur Triin Roosalu ning Jyväskylä Ülikooli professor Nathan Lillie, oponendid Cardiffi Ülikooli professor Marco Hauptmeier ning Varssavi Majandusülikooli abiprofessor Jan Czarzasty.