Folklorist: Tšornobõli vandenõuteooriaid saadab poliitiline maik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Poliitilised vaidlused Tšornobõli katastroofi ümber jätkuvad ka tänapäeval. Autor/allikas: Michał Lis/Unsplash.com

Tšornoboli tuumakatastroofi, millest esmaspäeval möödub 35 aastat, ümbritsesid algusest peale vastuolulised vandenõuteooriad. Poliitilised kemplused suurõnnetuse ümber jätkuvad ka tänapäeval, nendib Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova.

"Ei ole üleliia palju fakte, millega kõik osapooled nõus on," sõnas Tšornoboliga seotud vandenõuteooriaid uurinud Astapova.

Näiteks nõustutakse sellega, et sündmuse ajal või vahetult pärast seda hukkus kokku 31 inimest. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et pärast katastroofi evakueeriti õnnetuse piirkonnast sadu tuhandeid inimesi ja sadu tuhandeid toodi üle terve Nõukogude Liidu õnnetust likvideerima. "Täpsete arvude osas valitseb aga siingi juba segadus, sest erinevate ametlike ja akadeemiliste allikate järgi võis evakueerituid olla 200 000–350 000 ja likvideerijaid 400 000–800 000," kommenteeris Astapova.

Kuna vahetult pärast õnnetust võimud juhtunu kohta adekvaatset infot ei andnud, siis hakkasid kiiresti levima rahvameditsiinist pärinevad abinõud. "Näiteks soovitati süüa kurki ning juua piima ja viina. Samuti müüdi välja jooditabletid, mis aga tekitasid sadadele inimestele kurgukahjustusi ja suurendasid haiglasse sattunute arvu," selgitas Astapova.

Teadmatusest sündis ka ettekujutusi radiatsiooni tagajärjel muteerunud lastest. Lisaks räägiti ka kolmepealistest lindudest, kahepealistest vasikatest, inimpea-suurustest seentest ja hiidsääskedest.

Kolm peamist vandenõuteooriat

Kohe pärast õnnetust hakkasid levima vastuolulised seletused Tšornoboli katastroofi põhjuste kohta. Astapova eristab kolme põhilist vandenõuteooriat.

Nõukogude Liidu võimuesindajad levitasid seisukohta, et tegemist on rünnakuga nende vastu ja õnnetuse taga on Ameerika Luure Keskagentuur (CIA). "Selle versiooni järgi ameeriklased mitte ainult ei põhjustanud katastroofi, vaid levitasid selle kohta ka õnnetuse ulatust ja tagajärgi võimendavat väärinfot," rääkis Astapova.

Valgevenes ja eriti Ukrainas levisid aga teooriad selle kohta, et õnnetuse taga on hoopiski Nõukogude võim. Näiteks spekuleeriti, et venelased tahtsid katsetada, kuidas radiatsioon inimestele mõjub, et olla paremini valmis võimalikuks sõjaks. "Samuti levis kuuldus, et venelased soovisid õnnetuse kaudu hirmutada lääne riike tuumaenergia kasutamise eest ja muuta nad sõltuvaks Nõukogude energiatööstusest," täiendas Astapova. 

Kaasprofessor lisas, et näiteks Ukrainas levis tõlgendus, mille järgi proovis Nõukogude võim  Ukraina rahvast hävitada ja just selle pärast oli tuumajaam ehitatud Kiievi lähedale. Valgevenes soovitasid arstid kiirgusohu tõttu naistel aborte teha, milles on samuti nähtud sihipärast Valgevene rahva hävitamiskatset. Ühtlasi näitab see, et puudulik teavitustöö tõi nii mõnigi kord kaasa reaalseid ohvreid.

Kolmanda levinud tõlgenduse järgi, mis on enamasti võrsunud Venemaal, oli kogu jutt õnnetuse rasketest tagajärgedest ülepaisutatud ja tegu polevatki tõelise katastroofiga. "Näiteks on väidetud, et radiatsiooni doosid polnud eluohtlikud, hukkunute arv oli väike ning et ohtlik ala piirnes üksnes tuumajaama vahetu ümbrusega. Viimasega viidati ka sellele, et inimeste massiline evakueerimine õnnetuse piirkonnast oli asjatu," selgitas Astapova.

Ta lisas, et samamoodi on väidetud sedagi, et Ukraina ja Valgevene paisutasid õnnetuse tõsidust lääne riikidelt toetusraha välja meelitamiseks.

Vastandumised jätkuvad

Kaasprofessori sõnul pole tänapäeval Tšornoboli tuumakatastroofiga seotud vastandlikud tõlgendused ja nende ümber keerlevad poliitilised võitlused kaugeltki mitte vaibunud. Hea näide on siin 2019. aastal linastunud HBO viieosaline minisari "Tšernobol", mis kujutas õnnetuse peasüüdlasena Nõukogude Venemaa süsteemi ja ametnikke. Selle peale võtsid sõna mitmed Venemaa poliitikud, kes nägid selles rünnakut Venemaa autoriteedile ja tuumaenergiatööstusele. Nende arutelude käigus arutati ka vajadust vändata uus film, mis esitaks sündmusi nii, nagu need päriselt aset leidsid.

Astapova märkis, et Tšornoboli ümber keerlevad vandenõuteooriad on algusest peale olnud poliitiliselt laetud. Kõik osapooled kasutavad seejuures ära asjaolu, et sündmuse kohta on endiselt väga vähe kindlaid fakte.

Astapova lisas, et laiemas pildis Tšornoboli vandenõuteooriad väga eriliseks lugeda ei saa. Uurija sõnul sarnanevad need vandenõuteooriatele, mis ümbritsevad näiteks inimese jõudmist Kuule, kliimamuutusi ja 9/11 sündmusi. Ta lisas, et ka praeguse koroonapandeemia puhul levib hulganisti sarnase struktuuriga vandenõuteooriad, milles kaheldakse näiteks olukorra tõsiduses või süüdistatakse konkreetseid, pandeemia korraldamisest huvitatud osapooli.

Uuring ilmus kogumikus Conspiracy Theories in Eastern Europe: Trends and Tropes.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: