COVID-19 viirusega seotud vandenõuteooriad võivad loogiliselt või teaduslikult võttes olla äärmiselt ebausutavad. Kui mõnele inimesele paistavad need siiski tõepärased, hakkavad vandenõuteooriad mõjutama tema hoiakuid, tundeid ja käitumist, kirjutavad uuringu autorid.

Ka varasemad uuringud on esile tõstnud, et vandenõuteooriatel on oma uskusjaskonna eludele tagajärjed. Muu hulgas osutavad need, et inimeste mõtteviis mõjutab nende käitumist mitmel moel, vahendab ScienceAlert.

Sama seos kehtib ka koroonapandeemia ajal. Uuemad teadustööd viitavad, et COVID-19 viirusega seotud vandenõuteooriad seostuvad hoiakutega, mis võivad ohustada rahvatervist. Näiteks ei pruugi vandenõuteoreetikud kuigivõrd toetada vahemaa hoidmist ja piiranguid. Samuti ei kavatse nad end kuigi tõenäoliselt vaktsineerida.

Sellegipoolest polnud siiani päris selge, kuidas usk COVID-19 viirusega seotud vandenõuteooriatesse seostub inimeste tervise ja heaoluga pandeemia tingimustes. Toomaks asjasse selgust, küsitles Amsterdami Vaba Ülikooli sotsiaalpsühholoogi Jan-Willem van Prooijeni juhitud uurimisrühm 5745 Hollandi elanikku. 

Pandeemia alguses 2020. aasta aprillis paluti osalejatel vastata küsimustele, mis hindasid nende usku koroonavandenõudesse. Näiteks pidid vastajad ütlema, kas COVID-19 viirus on nende meelest teadlaste loodud biorelv, vandenõu kodanikuõiguste piiramiseks või katse mätsida kinni maailmamajanduse krahhi.

Mitu kuud hiljem küsitlesid uurijad samu inimesi uuesti. Seekord paluti neil muu hulgas öelda, kas nad on kunagi teinud koroonatesti, milline oli testi tulemus, ja kas nad on kunagi eiranud koroonapiiranguid.

Vastustest ilmnes, et usk COVID-19 viirusega seotud vandenõudesse ennustas üldjuhul väiksemat tõenäosust end viiruse suhtes testima minna. Uurijaid see ei üllatanud, sest nad eeldasidki, et vandenõuteooriate uskujad ei karda oma vaadetest tulenevalt viirust üldiselt sama palju kui teised.

Ühtaegu osutasid vastused, et vandenõuteooriate uskujad andsid koroonatestis teistest sagedamini positiivse proovi. Seegi tulemus vastas uurijate oletusele, et vandenõuteoreetikud võivad olla teistest suuremas nakkusohus: ühest küljest oma hoiakute ja teisest küljest väiksema testimishuvi tõttu.

Kuigi päris kõik uurijate hüpoteesid kinnitust ei leidnud, osutus tõeseks veel nii mõnigi. Näiteks selgus, et koroonavandenõude uskujad võtsid Hollandis kehtinud külastuspiirangute ajal kodus teistest tõenäolisemalt vastu lubatust rohkem külalisi. Nad käisid teistest tõenäolisemalt ka rahvarohketel pidudel, baarides või söögikohtades.

Veelgi enam, vandenõuteoreetikud kaotasid teistest tõenäolisemalt pandeemia ajal töö ja sissetuleku. Andmete põhjal kippusid nad teistest rohkem tundma ka ühiskondlikku kõrvalejäetust – võimalik, et oma vaadete tõttu.

Uurijate sõnul käib sallimatus vandenõuteoreetikute suhtes ühte jalga arusaamaga, et vandenõuteooriate avalik heakskiit on midagi häbiväärset ja võib nõrgestada inimeste tugivõrgustikku.

Uuringu järeldustel on siiski omad piirid. Autorid ise märgivad, et nende töö ei näita kuidagi põhjuslikke seoseid näiteks COVID-19 testitulemuste, tööturu väljavaadete või inimeste suhtlusringkonna kohta. Neid andmetest selgunud tulemusi võivad põhjustada hoopis teised ja uuringus mõõtmata jäänud asjaolud.

Ehkki tegu oli mahuka küsitlusega, on see piiratud lühikese ajavahemiku ja Hollandiga. Ühtlasi oli vastajate seas suhteliselt vähe COVID-19 viirusega seotud vandenõuteooriate uskujaid.

Mööndustele vaatamata tõdevad uurijad, et seos vandenõuteooriate uskumise ja rahvatervise vahel on olemas. Nad kirjutavad, et pandeemia alguses vandenõuteooriate uskumine ennustab kaheksa kuud hiljem erinevaid inimese tervise- ja heaoluga seotud tagajärgi.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Psychological Medicine.