Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar märkis ülevaate põhjal, et haiguse läbipõdemine kaitseb järgnevate haigestumiste ja viiruse edasikandumise eest ligi 100-protsendiliselt.

"Muidugi pole miski absoluutne. Teame, et haigestuda võib ka pärast haiguse põdemist, aga need juhtumid on väga-väga harvad. Mõnes uuringus on nähtud ka viiruse kandlust, aga taas väga harva," lisas professor. Näiteks leiti Kataris 43 000 koroonaviirusega nakatunud inimest hõlmanud töös, et neist haigestus 0,1 protsenti. Keskmiselt jälgiti osalisi kolm kuud.

Eeskätt on uuesti nakatumise ja viiruse levitamise risk kõrgem enam kui 65-aastaste seas. Teiste viirustega tehtud uuringute põhjal ei tule nende immuunsüsteem viirustega võitlemisega toime sedavõrd hästi kui nooremate oma.

Väga hea kaitse annavad ECDC ülevaate põhjal kandluse ja haigestumise vastu ka vaktsiinid. "Võib-olla need protsendid on natukene madalamad, aga mitte kuigi palju. Pärast kahe doosi manustamist kaitsevad haiguse eest üle 90-protsendilise tõhususega kõik vaktsiinid," sõnas Lutsar. Viimase sekka kuulub ka AstraZeneca vaktsiin, mille tõhususe suhtes on olnud Euroopa Ravimiameti poolt turule lastud vaktsiinidest kõige rohkem küsimusi.

"AstraZenecat Inglismaal veel eriti kahe doosiga antud pole. Kus seda aga tehtud on, kaitseb see väga hästi ka viiruse edasikandumise eest, numbrid jäävad 80–90 protsendi vahele," selgitas professor. Üksikjuhtumitest ei pääse, kuid kaks vaktsiinidoosi saanud inimesed väga tõenäoliselt viirust edasi ei kanna. Näiteks leiti ligi 145 000 Šoti tervishoiutöötajat hõlmanud uuringus, et vaktsineeritutega samas leibkonnas elavate inimeste nakatumisrisk vähenes vähemalt 30 protsenti, võimalik, et 60 protsenti.

Ülevaate põhjal pakuvad vaktsiinid haiguse eest tõhusat kaitset ka juhul, kui inimest on vaktsineeritud vaid ühe korra. Sellisel juhul kaitseb vaktsiin haigestumise eest umbes neljal juhul viiest. Seejuures tasub meeles pidada, et vaktsiin hakkab mõjuma alles 2–3 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Nõnda ei tohiks imestada, kui inimesed pärast esimest vaktsineerimist ikkagi haigestuvad.

Sellegipoolest pidas Lutsar ülevaate valguses oluliseks, et inimesi vaktsineeritaks kaks korda. Esimese doosi järel väheneb võimalus viiruse edasikandumiseks 50–60 protsenti. "Siit sain veelkord kinnitust, et tingimata on vaja kahte doosi. Esimese doosi järel see viiruse edasi kandumise risk ei vähene nii tugevalt kui teise doosi järel," viitas Lutsar.

Uued viirused, uued probleemid?
Irja Lutsar tõdes, et uute viirusvariantide kohta on kogutud väga vähe andmeid. "Kõige rohkem teame ilmselt briti tüve kohta, mille vastu töötavad vaktsiinid hästi. Tundub, et ka kordusnakatumise pole oluliselt juurde tulnud või vähemalt pole selle kohta andmeid," märkis professor.

Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusvariandi kohta ECDC ülevaade varasemast rohkem infot ei anna. Seniste uuringute põhjal kaitsevad vaktsiinid neist esimese vastu kehvemini. Brasiilia variandi puhul on täheldatud sagedamini korduvnakatumisi, ent läänemaailma on jõudnud seda veel harva.

Pikas plaanis võivad muutuda ECDC ülevaate järeldused kõige rohkem uute variantide osas. "Ka teiste kohta on uuringuid vähe ja võib-olla mõnede kindlate küsimuste puhul puudu ka, ent üldiselt lähevad kõik uuringud suurusjärkude mõttes sarnasesse kohta. Kahtlen väga, et midagi seni teada olevat enam täielikult ümber lükatakse," sõnas Lutsar.

Vastamata küsimused

Kõike suurem küsimus on Irja Lutsari sõnul, kui pikaks ajaks haiguse läbipõdemine või vaktsineerimine inimestele immuunsuse annab. Näiteks on Iisrael otsustanud, et ei kavatse läbipõdenuid üldse vaktsineerida. "Võib-olla pole see ka vale strateegia, aga me ei tea, kui kauaks see immuunsuse annab. Veel vähem teame, kui kauaks annab seda vaktsineerimine," nentis professor. Seniste uuringute põhjal on inimesed 81–100 protsendi ulatuses kaitstud nakatumise eest ka 5–7 kuud hiljem.

Isegi kui immuunsus uue koroonaviiruse suhtes peaks järgnenud kuudel või aastatel langema, ei pidanud professor seda väga suureks probleemiks. Kui on näha, et ainult vaktsiini poolt või ka haiguse poolt esile kutsutud immuunsus hakkab kaduma, saab kaitset täiendava süstiga uuesti turgutada.

Samuti on Lutsari sõnul lahtine, kas vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud inimene võib nakatada uuesti haigestumisel ka teisi. "Kui ta on PCR-positiivne, aga viirust teistele edasi kanna, siis jumal temaga, aga oht ongi, et kui ta seda teistele edasi kannab," märkis professor. Sarnaselt tuleks tema sõnul täpsemalt uurida, kui sageli nakatuvad vaktsineeritud täiskasvanute lapsed või palju nad haigust edasi kannavad.

Loe ülevaadet täies mahus.