Mullukevadine viiruse esimene levikulaine rullus üle põhjapoolkera just sel ajal, mil siinses õhus oli õietolmu tase tipus.

Hiljutiste uurimistulemuste järgi võibki õietolm inimesi mõnegi hingamisteede viiruse nakkusele altimaks teha, sõltumata sellest, kas inimene on õietolmu suhtes allergiline või mitte.

Need tähelepanekud ajendasid Athanasios Damialist Saksamaalt Müncheni Tehnikaülikoolist ja ta kolleege püstitama hüpoteesi, et õhus hõljuv õietolm võib mahitada ka SARS-CoV-2 nakkust.

Nii võtsidki nad kõrvutamiseks ette õietolmuleviku ja uue koroonaviiruse nakkuse andmed viielt mandrilt, 31 maalt ja 130 piirkonnast.

Seose kindlaks tegemisel püüdsid nad õhu õietolmususe võimalikku toimet nakkumisnäitajatele eristada teistest teguritest nagu õhutemperatuur, -niiskus, rahvastikutihedus ja valitsuse kehtestatud liikumispiirangute ulatus.

Nüüd kirjutavadki nad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et õietolmu hulgaga õhus võib nakkumismäära erinevusi seletada keskmiselt lausa 44 protsendi ulatuses.

Õietolmu mõju nakkuse levikule võis täheldada nii rangete kui ka leebete liikumispiirangutega maades. Kuid neis maades, kus kehtis täielik liikumiskeeld oli nakkumistase samasuguse õietolmutaseme korral umbes kaks korda madalam kui ilma sellise keeluta maades.

Damialis ja kaasautorid soovitavad eriti just riskirühma inimestel kanda kevadisel õietolmu tippajal niisuguseid näomaske, mis filtreeriksid hästi ka õietolmuosakesi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25