Seireuuring: nakatunuid on vähem, kuid suur osa neist ei pea end haigeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nakatumisnäitajate langetamiseks on praegu väga oluline lähikontaktidest hoiduda Autor/allikas: Timon Studler/Unsplash

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitab, et kuigi täiskasvanud nakatunute arv on pärast pühi mõnevõrra kahanenud, püsib nakatumise üldine tase jätkuvalt kõrge. Murettekitavad on nii haigustunnusteta nakatunute suur osakaal kui ka arvatavate lähikontaktsete käitumismustrid.

21. jaanuarist kuni 1. veebruarini toimunud seireetapi jooksul testiti 2468 inimest, kelle seast andis positiivse proovi 42 inimest. Neist üheksa oli haiguse läbi põdenud, 33 aga jätkuvalt nakkusohtlikud. Nakatunutest olid veidi enam kui pooled ilma haigustunnusteta.

Teadlaste hinnangul on nakkusohtlik 1,7 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes 17 700 inimest. Seega on koroonaviirusega nakatunud keskmiselt iga 59. täiskasvanud elanik. Võrdluseks: jaanuari alguses toimunud uuringuetapi vältel oli nakkusohtlik hinnanguliselt 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ehk iga 43. täiskasvanu.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on sedapuhku selgelt näha, et eelmise uuringuetapi käigus tuvastatud nakatunute rekordarvude põhjuseks olid ennekõike pühadeaegsed peod, külaskäigud ja nendega kaasnenud tihedad kontaktid. "Seekordsed tulemused näitavad, et vähenenud on nii väiksemates rühmades kogunemised kui ka riigisisene reisimine. Sellega saab selgitada ka nakatumisnäitajate langust," selgitas Kalda.

Käitumisuuringust ilmnesid riskid

Kalda sõnul on nakatumisnäitajate langetamiseks praegu tähtis eelkõige lähikontaktidest hoiduda. Äsja lõppenud uuringuetapis oli 52 protsenti positiivse proovi andnutest haigustunnusteta.

End pidas terveks ka 70 protsenti neist positiivse proovi andnutest, kel olid haigustunnused olemas. "Need näitajad kinnitavad, et meie seas liigub iga päev väga suur hulk inimesi, kes kannavad viirust edasi enese teadmata," selgitas Kalda.

Võrreldes eelmise uuringuetapiga on kahanenud võimalike nakatunutega kokkupuutunute hulk. Nii on nakatunuga arvatavas lähikontaktis olnud iga 17. inimene (jaanuari keskel oli iga 12. inimene). Neist kolmandik ei võtnud midagi ette nakatumise vältimiseks ja ei tee seda ka praegu, jätkates häirimatult oma igapäevast elurütmi.

See on väga tõsine risk kogu ühiskonnale, mis võib luua soodsaid tingimusi nakkuse levikuks. "Viiruse leviku pidurdamine sõltub igaühe pingutusest ettevaatusabinõude järgimisel. Oleme tänulikud kõigile, kes seda teevad, ja kutsume kõiki teisigi pingutama, sest sellest sõltub epideemia kulg lähikuudel," pani Kalda südamele.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor. Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: