Süsteem asub meist umbes 1900 valgusaasta kaugusel ja paistab teleskoobis üheainsa täpina.

Kuid tänu sellele, et kõik need tähed tiirutavad tasapinnas, millel asume ka meie ja teleskoop TESS, saame täpi muutumiste põhjal järeldada, millal mõni selle süsteemi täht on mõne teise tähe taha läinud.

Nii ongi NASA teadlane Brian Powell ja ta kolleegid välja rehkendanud, et süsteem koosneb kolmest kaksiktähepaarist.

Kaks paari tiirutavad teineteise ümber suhteliselt lähestikku, kolmas paar tiirutab selle neliku ümber mõnevõrra kaugemal.

Veel ei ole teada, kas kuuiksüsteemi mõnel tähel ka planeete on. TESS ongi aga just eksoplaneetide avastamiseks tehtud, nii et edasistest uuringutest võib ka planeediavastusi loota.

Nende võimalike planeetide võimalikud elanikud näeksid taevas kahte päikest ja veel nelja väga eredat tähte.

Kuuiktähti on teada teisigi, kuid üsna vähe, ja need arvatakse olevat väga haruldased. Sellise süsteemi tekkeks peab ette tulema rohkesti kokkusattumusi.

Üks võimalik seletus on, et algselt tekkis kolmiktähesüsteem. Seejärel aga sattusid nad kõik kolm tähte kokku algsest tähetekkepilvest alles jäänud osaga, millest kõigi kolme juurde tekkis uus gaasiketas ja sellest kettast kõigile kolmele ka kaaslaseks uus täht.

Kõige laiemalt tuntud kuuiksüsteem on Kaksikute tähtkujus asuv Castor, mille kuuiklus avastati aastal 1920. Varem oli Castorit paarsada aastat peetud kaksiktäheks.

Oma avastusest kirjutavad Powell ja kolleegid võrguvaramus arXiv, aga peagi ka ajakirjas The Astronomical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25