Doktoritöö: ESA majandusmõju hindamiseks tuleb vaadata eurodest kaugemale

Suurte rahvusvaheliste teadusorganisatsioonidega liitumise majandusmõju hindamisel kiputakse keskenduma liialt ettevõtetes tekkivale lisandväärtusele, mis on vaid liikmelisuse üks tahk. Tervikmõjust aimu saamiseks tuleks vaadata lisaks hoolikamalt ettevõtete käitumises nähtavaid muutusi. Need kipuvad avalduma aga pikema aja jooksul, selgub Tõnis Eerme doktoritööst.
Viimastel kümnenditel ärgitasid Eesti teadlased riiki liituma mitme suur rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga, et teha maailmatasemel teadust. Kosmoseuuringute, osakeste füüsika ja tuumaenergeetika vallas tehtavateks eksperimentideks tarvilik katsetaristu on juba oma mõõtmetelt hiiglaslik ja kallis.
Kihutustöö kandis vilja. Aastal 2015 liitus Eesti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ja sel aastal Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN). Poliitikud lootsid omalt poolt, et liikmemaksu teevad kuhjaga tasa liikmena omandatud teadmised ja oskused. Suure rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga liitunud riigid saavad tellimusi oma ettevõtetele, mis omakorda kasvatab riigi teadusmahuka ettevõtluse konkurentsivõimet. Muu hulgas aitavad suurendada need tarka eksporti ehk müüa välismaale hinnalisemaid tooteid ja teenuseid.
Euro euro vastu
Tõnis Eerme on olnud innovatsioonijuhtimise vallas tegev üle 20 aasta. Oma doktoritöös tahtis ta paremini mõista, milliseks kohalike ettevõtete koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga sellega liitumise järel tegelikult kujuneb ja mida tähendab see riigi majanduse jaoks.
Muu hulgas tuleb väitekirja ühe olulise järeldusena välja, et ESA väiksemates liikmesriikides seni läbi viidud mõjuhinnangutel on mitmeid puudusi. Näiteks üritatakse sirgjooneliselt välja arvutada, mitu eurot investeering ehk liikmemaks tagasi toob. Seda on aga laiemalt kasutusel olevate hindamismeetoditega raske teha, sest need ei arvesta piisavalt mõjude avaldumise pikaajalisust.
Lisaks ei pruugi uuringute alusel üksnes investeeringu tasuvusele keskendumine toetada innovatsioonipoliitiliste otsuste tegemist. "Kas iga meie kulutatud euro toob nüüd tagasi 3–6 eurot või mitte? Riik ei saa ainult selliseid mõtteid mõelda. Kui ta seda teeb, võtab riik endale turu ülesande. Kui ühest eurost saab lihtsalt kolm teha, teevad ettevõtted seda niigi ja ilmselt ka palju tõhusamalt," rõhutas Eerme.
Väikestes ja keskmise suurusega riikides on tegelikkusele vastava pildi saamine veel keerukam. ESA tellimustest läheb lõviosa käputäiele ettevõtetele. Sellel taustal on ESA tellimusi täitvatel ettevõtetel kasulik näidata Euroopa Kosmoseagentuuri otsest majanduslikku mõju tegelikkust suuremana. Sellega kindlustatakse, et riigipoolsed investeeringud jäävad samaks või suurenevad. ESA poolt liikmesriigi ettevõtetega sõlmitavate hankelepingute rahaline maht sõltub aga otseselt liikmesriigi panusest ESA eelarvesse.
"Eestis on praegu ESA-s ainulaadne aeg. Eestile kui uuele ESA liikmesriigile on loodud erimeetmed, mis tähendab ainult Eesti ettevõtetele suunatud pakkumiskutseid, et meil läheks tulevikus paremini. Eesti nn tööstuslik tagastuskordaja on olnud juba mitu aastat üle ühe, sest saame suhteliselt rohkem tellimusi, kui oleme ESA eelarvesse maksnud," märkis Eerme.
Unustades ära, et ESA liikmelisus on teaduspoliitikas alla sobituv instrument, loob selline hankesüsteem Eerme hinnangul seega Eestile lisaväärtust ka majanduspoliitilise meetmena.
Olemuslikud muutused
Samuti täheldas Tõnis Eerme, et riigi suure rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga liitumine võib muuta ettevõtete käitumist olemuslikult. ESA-ga liitumine laiendab koostöövõimalusi ja ettevõtete haaret rahvusvahelistel turgudel. "Kahtlemata annab see väga palju juurde. See on kvaliteedimärk, mis on saanud muu hulgas kaalukeeleks riskikapitali kaasamisel. Taoliste organisatsioonide maine on väga kõrge. Isegi kui ei teata, millega nad tegelevad, eeldavad inimesed, et ESA koostööpartnerid peavad hakkama saama millegi väga keerulisega," tõi Eerme näite.
Tõsi, ettevõtete rahvusvahelistumine pole sirgjooneline. ESA lepingute toel loodud partnersuhted rahvusvaheliste tippfirmadega võivad jääda lühiajalisteks, kuid iga taoline koostöökogemus on vaadeldav väärtusliku õppetunnina. "Partneritelt kogutud turuinfo ei pruugi olla täielikult kooskõlas nende arusaamade ja eeldustega, mis ettevõtetel välisturust oli. See võib viia kasutatud äristrateegia üle vaatamiseni ja muutusteni ettevõtte toimimisloogikas," selgitas Eerme.
Analüüsi põhjal tõuseb Euroopa Kosmoseagentuurist kasu ka innovatsioonivõimendajana. Näiteks kaugseirerakenduste arendajatel võivad olla oma omas valdkonnas tipptasemel tehnoloogilised teadmised, kuid nad ei pruugi teada, mida vajavad võimalikud lõppkasutajad. Suunatud tellimused aitavad arusaama ootustega kokku viia. Ettevõtetele saadab ESA-ga hankelepingu sõlmimine signaali, et nende tehtud äriotsused eeldused olid õiged.
ESA-l on teadusmahukate tellimuste koordineerimisega juba pikaajaline kogemus. Nõnda on sel hea ülevaade minevikus eri riikides tehtud innovatsiooni puudutavatest otsustest. Vajadusel saab seega ESA anda liikmesriikidele soovitusi, kuidas saaks ühes või teises olukorras innovatsiooni kõige paremini toetada.
Samas ei tohiks doktoritöö põhjal jääda lootma, et ESA liikmelisus lahendab iseenesest kõik teadmiste ja info liikumise teel oleva takistused. Toimiva turu tekkimiseks tarvilike teadmiste omandamine ja kosmosetehnoloogia turu eripärade mõistmine võtab aastaid kõigil turu osapooltel "Mõnikord mind mõnede teadusinnovatsiooni instrumentide puhul paneb hämmastama, kui kannatamatu on riik. Ta juurutab mingi instrumendi ja vaatab juba 1,5 aasta pärast, et see ei tulnud tema arvates hästi välja, kuigi võib-olla teiste mõõdikute järgi näeks muud," lisas Eerme.
Väitekiri kinnitas, et suure rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga liitumise mõju on esimestel aastatel vaevumärgatav. "Eestis saame hakata ESA-ga liitumise mõju tõsisest mõõtmisest ja ulatuse määramisest rääkima lähima viie aasta jooksul. Alles siis võime end ehk rahvusvaheliselt teiste riikidega võrrelda viisil, et see oleks tõsine analüüs," kinnitas värske doktor.
Õigustatud ootus
Ehkki suurte rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga liitumise mõju hindamine on keerukas ülesanne, kinnitas Tõnis Eerme, et seda tuleb läbipaistvuse huvides teha. Selle põhjusena võib tuua kasvõi hiljutise Prantsusmaal korraldatud eksperimendi. Katses osalejate käest uuriti nende valmiduse kohta toetada veel ühe kalli teaduseksperimendi rajamist. Maksuraha oleks olnud nõus selleks kulutama vaid 48 protsenti, suurtest teaduskeskustest oli kuulnud veelgi vähemad – 35 protsenti vastanutest.
"Selles vaates on mõistetav, et teadustaristud peavad olema laiemale avalikkusele avatud ja nõnda oma olemasolu õigustama. Innovatsioon on muutumas "demokraatlikumaks", see ei tilgu suurtest teaduskeskustest ühiskonda, vaid mujal leitud innovaatilisi lahendusi saab keskustes väärindada ja sealt n-ö tavamajandusse tagasi tuua," sõnas Eerme. See ei tähenda, et Apollo programmi tüüpi ülalt-alla juhitud suurprojektid kaovad tulevikus täielikult, kuid nende algatamisel tuleb arvestada üha rohkem laiema ühiskondliku mõjuga.
Riskantsemate, kuid edu korral märkimisväärset kasu toovate eksperimentide nagu ITER puhul võib pakkuda hädavajalikku stabiilsust rahvusvaheline koostöö. "Innovatsioonipoliitikas on kannatlikkus minu arvates suur väärtus. Õnneks siin rahvusvaheline koostöö annab teatud institutsionaalse raamistiku, mistõttu pole riikidel võimalik käituda vastavalt oma hetketujule," lisas Eerme.
Mis võib oodata aga Eesti kosmosevaldkonnaga seotud ettevõtteid, kui Euroopa Kosmosagentuuri toetavad erimeetmed lõppevad? Eerme on siinkohal optimistlik. "Mõnes mõttes on õige, et kui erimeetmed ära lõppevad, tuleb hakata kõikides hangetes hammas-hamba, silm-silma vastu minema väga pika traditsiooniga ettevõtetega. Liitumisel testitakse aga kõigi liikmesriikide tööstuspotentsiaali. Värsketest liitujatest läbis Eesti kõik need täisliikme staatuse eelsed faasid kõige kiiremini. Saame n-ö ujumisrõngata ka hakkama," kinnitas Tõnis Eerme.
Tutvu doktoritööga täies mahus