Ameerika, Itaalia ja Prantsuse astronoomid eesotsas Valerio Poggialiga New Yorgi osariigis asuvast Cornelli Ülikoolist pakuvad ajakirjas Journal of Geophysical Research oma hinnanguna välja, et Krakeni meri on keskpaigas vähemalt sada meetrit sügav.

Nad tuginevad oma hinnangus andmetele, mille kogus aastal 2014 lähedalt mööda lennates NASA omaaegne kosmoseaparaat Cassini.

Cassini tuhises Titanist tuhande kilomeetri kaguselt mööda kiirusel kuus kilomeetrit sekundis ja saatis taevakeha pinnale ning sealsetesse metaanikogudesse muu hulgas ka radarisignaale.

Järve pinnalt ja põhjast tagasi peegeldunud signaalide ajavahe järgi saab järve sügavuse kätte.

Kuid Cassinil ei õnnestunud tabada Krakeni mere keskosa põhjast tagasi peegeldunud signaali. Sellest võis järeldada, et järv on selle koha peal väga sügav või neelab ta radarisignaali oma keemilise koostise tõttu väga tõhusalt.

Poggiali ja ta kolleegid lähenesid küsimusele väikese kavalusega. Nad vaatlesid signaale, mille Cassini oli saanud Krakeni mere põhjaosas asuvast Moray lahest. Laht paistis nende signaalide põhjal olevat 85 meetri sügavune.

Kuid selle järgi, kui palju signaali energiast vedelikus neeldus, õnnestus teadlastel üsna täpselt tuletada lahevedeliku tõenäoline keemiline koostis. Kuigi metaan on Titani järvede peamine koostisaine, leidub seal lisaks ka etaani ja muidki ühendeid.

Eeldades üsna mõistlikult, et järve keskosas on keemiline koostis ligikaudu samasugune kui Moray lahes järeldavadki teadlased, et kui sealsest põhjast signaali tagasi ei tulnud, siis peab seal sügavust olema üle saja meetri.

See tähendab, et kui järve tulevikus saata näiteks sukelrobot, siis mahub see seal väga vabalt toimetama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25