Soome füüsiku ettepanek: rajame Cerese juurde kosmoseasula

Foto: Wikipedia.org

Mõnedki kõrgelennulised visionäärid on eetnud, et inimkond peaks püüdma juba selle sajandi jooksul hakata levima maakeralt välja mujale kosmosse – parem ju ikka mune mitmes korvis hoida.

Võimaliku kolonisti pilguga on piieldud nii Kuud kui ka Marssi, kuid mõlemal neil taevakehal on olud inimese jaoks üsna keerukad ja nende muutmine väga raske. Üheks suuremaks mureks on nende taevakehade nõrk gravitatsioon, mis nõrgestab ajapikku inimeste luid ja lihaseid.

Mõeldud on ka ehitada hiigelsuuri asulaid avakosmosse, kuid selgi mõttesuunal on oma puudusi — näiteks küsimus, kuidas vedada kohale suure hulga inimeste elutegevuseks ja heaoluks tarvilikus koguses materjale.

Nüüd on nutika idee välja käinud Soome füüsik Pekka Janhunen: ehitame suure kosmoseasula asteroid Cerese ümber tiirlema. Siis saame jaama keskkonda lihtsamini omatahtsi kujundada, materjalid aga suures osas kohale vedada Cereselt endalt.

Soome Meteoroloogiainstituudis tegutsev Janhunen on Eestiski üsna tuntud tegelane: just tema leiutatud on elektriline päikesepuri, mida pidi katsetama Eesti esimene satelliit Estcube-1.

Janhunen kirjutab võrguvaramusse arXiv üles riputatud eelretsenseerimata artiklis, et Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel asteroidivöös tiirutava Cerese ja kosmoseasula vahele võiks ehitada tuhande kilomeetri kõrguse kosmoselifti, millega oleks hea vajalikke materjale üles transportida.

Ceresel on rohkesti lämmastikku, mis aitaks luua kosmoseasulas Maa atmosfääri meenutavat õhustikku. Ceresel leidub ka vett ja süsihappegaasigi.

Janhuneni kujutuses võiks kosmoseasulas elanike käsutuses olla umbes sada ruutkilomeetrit pinda, elanikke endid võiks alustuseks olla umbes 50 000. See annaks umbes sellise rahvastikutiheduse nagu Hollandis.

Kunstlikku raskusjõudu saaks luua pöörlemise abil. Päikesevalgust aitaksid elanikele piisavas koguses koondada lamedad ja paraboolsed peeglid. Aedade ja parkide tarbeks tuleks luua mullakiht, mis võiks esialgu olla poolteist meetrit paks, hiljem aga kuni neli meetrit.

Kuidas täpselt kõik need kümned tuhanded inimesed Maalt kohale transportida, seda Janhunen praegu veel põhjalikumalt läbi mõelnud ei ole. Midagi peab jääma ka edaspidiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: