Eesti forelli ohustab kliima soojenemise ja neeruparasiidi koosmõju
Eestis laialt levinud lõhilaste limaeoslane on forellile oluliselt ohtlikum kui lõhele. Eriti kehvalt käib forelli käsi soojadel suvedel, kui vohava neeruhaiguse tagajärjel võib suur osa forelli järelkasvust hukkuda, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste juhitud uuringust.
"Ohtlik limaeoslane nakatab kõiki Eesti looduslikke lõhilasi, kuid siiani polnud teada, kas parasiidi mõju ja haiguse kulg on forellil ja lõhel sarnane," selgitas värske teadusartikli esimene autor, EMÜ vesiviljeluse õppetooli doktorant Magnus Lauringson. Uuringu tulemusel selgus, et forell on vohava neeruhaiguse suhtes märksa vastuvõtlikum kui lõhe.
Lauringsoni kinnitusel on veetemperatuuril haiguse väljakujunemisel oluline roll. Jahedaveelistes ja vähese toitelisusega jõgedes ei põhjusta limaeoslane (Tetracapsuloides bryosalmonae) kummalegi peremeesorganismile olulisi vaegusi. Samas kõrgema veetemperatuuriga toitaineterikkamates veekogudes tekitab parasiit forelli noorjärkudel kehvveresust, neeru mitmekordset suurenemist ja osmootse tasakaalu häired.
Parasiidiga nakatub ka lõhe, kuid haiguse kulg on sellel liigil märksa leebem. Samas parasiidi arvukuses kasvuperioodi lõpuks kahe liigi vahel erinevusi ei esine. "Seega võib öelda, et lõhe on limaeoslase suhtes palju tolerantsem kui forell ja seetõttu ka kliima soojenemise suhtes vähemtundlik liik," lisas Lauringson.
Uuringut juhtinud EMÜ vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on avaldatud töö üks esimesi sellelaadseid kogu maailmas. Töö raames kirjeldati süstemaatiliselt parasiidi arvukuse ja neeruhaiguse ajalist dünaamikat mitmel kalaliigil looduslikus keskkonnas. Ta lisas, et mida kõrgem on suvine veetemperatuur, seda hullemad on neeruhaiguse tagajärjed.
"Üks olulisemaid neeruhaigust soodustavaid tegureid Eestis on paisud, kuna just paisjärvedes toimub suvekuudel intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, kui varjutatud jõesängis," sõnas Vasemägi. Samuti on tegemist toitainete reservuaariga, mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele, mis omakorda soodustab neeruhaiguse teket, lisas ta.
"PKD ja paisude olulist koosmõju illustreerib samuti ilmekalt see, et kõige tõsisemad neeruhaiguse sümptomid esinevad reeglina just nendes jõgedes, mis on tõkestatud suurte paisudega," lisas Vasemägi.
Magnus Lauringson tõdes, et soe vesi on küll inimesele mõnus suplemiseks, kuid lõhilastele tuleks siiski alles jätta nende jahedaveelised elupaigad. "Keeruline on muuta kliima soojenemise globaalseid trende, kuid kindlasti on võimalik leevendada minevikus tehtud vigu ja suurendada ökosüsteemide vastupidavust tuleviku kliimamuutustele," rõhutas Magnus Lauringson. Muu hulgas saaks eemaldada paise, kaitsta jõgede ja ojade puhvertsoone ning taastada elupaiku.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Fish Diseases.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa