Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Lõhede seiklusrikas teekond jõest merre

Foto: Martin Kesler

Kevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.

Esimesed hõbedased kalad ujuvad mööda, rasvauim ära lõigatud. Need kalad on pärit Põlula kalakasvatusest ja lähevad nüüd tagasi jõkke.

Pirita jõe loodusliku lõhepopulatsiooni toetamiseks asustatakse siia ka kasvanduses sirgunud noorlõhesid.

Praegu on nad kaheaastased. Isased tulevad jõkke tagasi kahe-kolme aastaselt, emased kolme-nelja aastaselt. Kudema tulevad 6–7-aastased lõhed.

Kui kalur tõmbab välja kollase märgisega kala, tuleb hoolikalt lugeda märgisel olevat infot. Kala pikkus, püügikoht ja soomused tuleb saata märgisel märgitud aadressile.

Nii saavad teadlased infot asustatud kalade rände ja ellujäävuse kohta.

Esimest korda mõrda jäänud looduslikud lõhe- ja meriforelli laskujad märgistatakse, viiakse ülesvoolu esimese kärestikuni ja vabastatakse. Osa nendest kaladest satub mere suunas liikudes uuesti teadlaste püünisesse.

Kas teadsid et:

  • Jõest merre suunduvaid noori lõhesid ja forelle kutsutakse laskujateks ehk smoltideks.
  • Smoltifitseerumine tähendab noore kala organismis toimuvaid muutusi, et saada hakkama uues elukeskkonnas.
  • Kui jões on lõhe maimud ja noorkalad rohekaspruunid-kirjud, siis meres on lõhe hõbedane, nii on teda raskem märgata. Lisaks peab muutuma ka lõhe lõpuste talitlus, et tulla toime merevee soolsusega.

Pirita on Eesti lõhejõgede mudeljõgi. Siin kogutud teadustöö andmeid saab kasutada kõigi teiste Soome lahte suubuvate lõhejõgede kalavarude hindamisel.

Sügisel loendab Pirita jões kaamera koelmutele saabuvaid täiskasvanud lõhesid ja meriforelle.

Lisaks tehakse Pirital ja ka mujal Eesti lõhe- ja forellijõgedel noorkalade ehk tähnikute arvukuse seiret.

Seire käigus kogutud andmete alusel saabki hinnata Soome lahe lõhe- ja forellivarudesse lisanduvate noorte kalade arvu.

Põhja-Eestis on kokku 11 lõhejõge. Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu jõgi, Valgejõgi ning Jägala, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jõgi.

Kõige paremas seisus on praegu Keila jõe lõhepopulatsioon.

Paraku on tervikpilt lõhejõgede seisundist kehv, sest enamikel Eesti tähtsatel lõhejõgedel on paisud, mis takistavad kalade liikumist koelmualadele.

Soovitame vaadata ka teisi "Osooni" lugusid esmasäeva õhtul ETV-s kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: