Tartu Ülikooli veebileht "Tõenduspõhine info COVID-19 kohta" vahendab veebiväljaandes Medscape avaldatud artiklit, kus tõdetakse, et maskikandmine ja sotsiaalne distantseerumine peavad jätkuma ka lähitulevikus, niikaua kui mingilgi määral on välja kujunenud karjaimmuunsus.

1. Ükski kasutavatest vaktsiinidest ei ole sada protsenti efektiivne. Nii Pfizer/BioNTech-i kui ka Moderna vaktsiinid osutusid kliinilistes katsetes 95 protsendi ulatuses tõhusaiks. See tähendab, et üks kahekümnest vaktsiini saanud inimesest võib süstist hoolimata jääda kaitseta. Tasub meeles pidada, et kliinilistes katsetes on üldjuhul edukuse protsent kõrgem kui tavaelus.

2. Vaktsiinid ei taga kohest kaitset. Ka teise süsti saamise järel kulub veel aega maksimaalse kaitse väljakujunemiseni.

3. Enamik vaktsiine, ka näiteks gripivaktsiinid, kaitsevad inimest raske põdemise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ja viiruse edasiandmist teistele. Kuidas on lood COVID-i vaktsiinidega, vajab veel uurimist. Teoorias on võimalik, et ka pärast vaktsineerimist võib inimene enese teadmata haiguse saada ja seda levitada. See omakorda võib viia traagiliste tagajärgedeni.

4. Inimestel, kel mõne haiguse tõttu on immuunsus alla viidud, võib vaktsiini tõhusus olla lubatust väiksem ja mask on oluline täiendav kaitseviis.

5. Viirus muutub pidevalt. Mida rohkem inimesi haigust põeb, seda kiiremini see ka areneb. Väljatöötatud vaktsiinid ei pruugi ära hoida uute muteerunud viirusetüvede laastavat mõju. Senised uuringud on küll näidanud, et vaktsiinid töötavad praeguseks tuvastatud enam nakkavate variantide puhul, kuid maskid kaitsevad koroonaviiruse mistahes tüve eest, samuti ka teiste õhu kaudu levivate haiguste eest.

Suurim lootus pandeemia lõpetamiseks ongi mitte valik maski, vahemaa hoidmise ja vaktsiinide vahel, vaid kõigi kolme kombineerimine. Just meeskonnana toimivad need kõige tõhusamalt.