Lugeja küsib: miks peab hoiustama eri koroonavaktsiine eri temperatuuridel

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsiin Autor/allikas: NIAID/Flickr/Creative Commons

Novaatori lugeja uuris, miks peab koroonavsktsiini hoiustama väga madalal temperatuuril ja miks vajavad eri vaktsiinid sedavõrd erinevaid hoiutingimusi.

Pfizer/BioNTechi vaktsiini peab säilitama –70 °C keskkonnas. Umbes sama külm on Antarktikas talvel. Seevastu Moderna vaktsiini, mis on tehtud sarnasel põhimõttel, saab hoiustada –20 °C juures. Nii kõrge on temperatuur tavalises sügavkülmas.

Vaktsiini võib võrrelda šokolaaditahvliga, mis sulab kergesti. Nii nagu paneme šokolaadi selle sulamise vältimiseks jahedamasse kohta, teevad sama ka ravimifirmad, et kaitsta SARS-CoV-2 vaktsiini.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogiainstituudi vanemteadur Tiit Lukk märkis, et kuna nii Pfizer/BioNTechi kui ka Moderna vaktsiini näol on tegu mRNA vaktsiiniga, siis selle RNA molekuli stabiilsus ja säilitamine muutumatul kujul on äärmiselt olulised. Madalaid temperatuure on vaja, et RNA molekul nii-öelda iseendaga ei reageeriks ning end katki ei lõikaks, selgitas Lukk. Jahedas keskkonnas toimub kõik aeglasemalt, nii on ka keemiliste reaktsioonidega.

Miks Pfizer/BioNTechi vaktsiin vajab aga madalamaid hoiustus- ning transporditemperatuure vajab kui Moderna oma? Ühe võimalusena on Luki sõnul käidud välja seletus, et Modernal on mRNA vaktsiinide tootmise osas lihtsalt pikemaajalisem kogemus. "Nad on leidnud retsepti (vaktsiini teiste koostisosade osas), mis võimaldaks mRNA-l säilitada stabiilsust ka kõrgematel temperatuuridel, kui seda on –70 °C," selgitas Lukk.

Vaktsiini temperatuurinõuete välja selgitamiseks teevad ravimitootjad ulatuslikke ja aeganõudvaid termostabiilsuse uuringuid. Margaret Liu ütles raadiojaamale NPR, et vaktsiini säilitamise temperatuuri välja selgitamiseks alustatakse ülikülmast temperatuurist, siis proovitakse nii-öelda tavalist sügavkülma, seejärel külmkappi ja lõpuks katsetatakse vaktsiini toimimist toatemperatuuri.

Samuti tehakse katseid kõikuval temperatuuril, teadmaks kuidas vaktsiin elab üle transpordi tõttu tekkivad temperatuurimuutused. Seejärel peavad ravimitootjad analüüsima vaktsiiniproove ja tegema katseid, mida tavaliselt tehakse hiirte peal, et näha, kas vaktsiin töötab nii nagu peaks.

Võimalik, et Pfizeri vaktsiin on stabiilsem ka mõnevõrra soojemas keskkonnas, kuid selle tõestamine vajab põhjalikke uuringuid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: