Viiruse leviku peatamiseks on vaja antikehasid kolmele neljandikule rahvast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuu lõpus otsustab Euroopa Ravimiamet, kas anda Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinile müügiluba. Kui luba tuleb, plaanitakse jaanuaris alustada vaktsineerimist ka Eestis. Et viirus riigis enam vabalt ringelda ei saaks, oleks vaja, et kolm neljandikku elanikest kannaks antikehasid, mis on saadud kas vaktsiini või haiguse läbipõdemise kaudu.

Millal esimese vaktsiinilennuki rattad Tallinnas maad puudutavad me veel ei tea, aga ametnikud valmistuvad väga töisteks pühadeks.

"See ühishange algas tegelikult juba juunikuus ja täna oleme nüüd jõudnud sinna, kus meil on sisuliselt viis lepingut laual," rääkis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

Need viis tootjat on Pfizer/BioNTech, Moderna, Oxford/AstraZeneca, Jansen Pharmaceutica ja Curevac. Esimesena arutatakse Pfizer/BioNTechi müügiloa taotlust

"Selle vaktsiini puhul on selline küllaltki erakorraline asjade korraldus olnud, et vaktsiini on toodetud teatud hulgas juba valmis taaskord selleks, et kui müügiluba on juba antud, siis oleks võimalik võimalikult kiiresti seda inimestele toimetada," ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp

Ka vaktsiini valmimine ise on toimunud erakordselt kiiresti. Osalt on süüdi tugev ühiskondlik tellimus, mistõttu laboritööd toimuvad suuremate ressursside ja intensiivsema graafikuga. Vähem kui aastaga vaktsiinini jõudmiseks oli aga tarvis ka reegleid kohendada:

"Protsesside ja protseduuride osas on tehtud selliseid muutusi, et tegevused, mis muidu järgnesid üksteisele, on nüüd võimalusel osaliselt pandud paralleelselt käima," rääkis Raudsepp.

Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht, viroloog Irja Lutsar kirjeldas, et koroonavaktsiinidega ei alustatud nullist, vajalikud tehnoloogiad olid juba olemas. "Sisuliselt sellel päeval, kui oli teada viiruse genoom, et meil on olulise haigusega tegemist, kus meil on vaktsiini vaja, siis hakkasid need, kellel tehnoloogiad olemas olid kohe vaktsiine välja töötama, nii et see sealt hoiti aega kokku," lisas ta.

Vaktsineerima asudes hakatakse koguma ka infot selle kohta, kuidas vaktsiin mõjub.

Laarmanni sõnul jätkuvad uuringud ka peale seda, kui vaktsiinid on turule tulnud ja neid on hakatud kasutama. "Ka Eestis me tegelikult plaanime tõesti oma seroepidemioloogilist uuringut selleks, et saada pilt selgeks sellest, kui pikalt see immuunsus tagatakse, millal ja kas on ühel hetkel vaja hakata uuesti vaktsineerima," lisas ta.

Hetkel pole ka teada, kas koroona vastu peaks end hakkama vaktsineerima igal aastal nagu näiteks gripi puhul. Kõneainet on pakkunud Pfizer/BioNTechi väide, nagu oleks nende toote kaitseefektiivsus enam kui  90 protsenti.

Lutsar märkis, et gripivaktsiinid ei ole kunagi  pole ühelgi hooajal 90 protsenti kaitset pakkunud. "Gripivaktsiinide efektiivsus, no ütleme 50-60 protsenti keskmiselt, headel hooaegadel 70 ringis halbadel alla 50 protsendi."

Kõik vaktsiiniralli etteotsa jõudnud vaktsiinid on kahedoosilised, ehk neid tuleb mõnenädalase vahega organismi süstida kaks korda.

"Vaktsineerida saavad arstid, õed, ämmaemandad ja nad peavad olema läbinud spetsiifilise koolituse ja selleks on siis nii baas- kui täiendõpe vaktsineerimise osas ja lisaks siis tõesti iga uue vaktsiiniga nüüd kui meil ka tuleb uus vakstiin, siis on vaktsiinispetsiifiline koolitus ka veel," rääkis Laarmann.

Esmajärjekorras vaktsineeritakse tervishoiutöötajaid, riskigruppide liikmeid ning elutähtsate ametite pidajaid. Väljaspool ametlikku järjekorda vaktsineerimisele ei pääse. Küll aga on vähemalt aastal 2021 kõik koroonavaktsiinid Eestis rahvale tasuta.

Laarmann märkis, et praegu on veel keeruline öelda, millal kogu Eesti täiskasvanud rahvastik võiks vaktsineeritud saada, kuna sõltub sellest, mis täpselt toimuma hakkab. "Kas ja mis vaktsiinitootjad veel jõuavad müügiloani, mis ajal müügiloani jõudmine toimub, kui suuri tarneid me sealt saame, kas need liiguvad nii, nagu oleme kokku leppinud," rääkis ta.

"Aga muidugi meie ootus on väga, et võimalikult suur osa elanikkonnast saaks vaktsineeritud ikkagi enne suve algust ja suvi oleks uuesti tõesti selline, nagu me tavapäraselt oleme oma suve nautinud," lisas Laarmann.

"Umbes 75 protsenti elanikkonnast peaksid omama antikehasid selle viiruse vastu, et see viirus enam vabalt siin ringelda ei saaks," kirjeldas Lutsar. "Ja teine asi, mida me peame ka silmas pidama, et kui me ka kogu väikese Eestikese ära vaktsineeriksime ja meie riigipiirid ja kõik on lahti ja teised üldse ei vaktsineeri, siis sellest on vähe kasu nii et ma väga loodan, et vaktsiini tõesti mitte ei anta ainult arenenud maadele, kellel raha on, vaid vaktsiini saab ja  jätkub ka nendele riikidele, kus majanduslik olukord on kehvem," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: