Koroonavaktsiin võib kergesti kaotsi minna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonavaktsiin.
Koroonavaktsiin. Autor/allikas: Jernej Furman/Creative Commons

COVID-vaktsiini logistika on keeruline ja nõudlik, kuna see nõuab ekstreemseid säilitamistingimusi ning on suur oht vaktsiini raiskuminemise ees. Kaitse saamiseks peab inimene saama kaks kaitsesüsti. Kui inimesed ei naase teisele süstile, võib tekkida märkimisväärne vaktsiinikadu.

Kuna vaktsiinidooside hulk on vähemasti esialgu üsna piiratud, on oluline tagada, et tekkivad kaod oleksid võimalikult väikesed. WHO andmetel rikneb 50 protsenti vaktsiinidest maailmas viletsa logistilise taristu tõttu, kirjutab arstiteadlane Urmas Siigur Tartu Ülikooli COVID-19 tõenduspõhise info lehel

Pfizer/BioNTech-i vaktsiini eripära on, et tema säilitustemperatuur on -70 °C ja sulatatuna on ta tavakülmkapis kasutuskõlblik vaid viis päeva, mis teeb logistika eriti keeruliseks ja haavatavaks. Sama vaktsiin on tõenäoliselt ka esimene, mis jõuab Eestisse.

Lisaks rahvusvahelisele ultra-külma ahelale teel tootjalt riigi jaotuskeskusesse on oluliseks väljakutseks tõhus sisemaine vaktsiini jaotamine. Esimesed saadetised Pfizer/BioNTechi vaktsiini on jõudnud Suurbritanniasse ja vaktsineerimiskampaania on riigis alanud. Ühendkuningriigi valitsus on hakanud välja andma juhiseid niinimetatud viimase miili – jaotuskeskusest saajani – logistika haldamiseks, see võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele.

Olulised võtmeküsimused on säilitamine, transport, vaktsineerimiskohad ja vaktsineerimissoostumus. Juhised sisaldavad sätet, et vaktsiini transport ja esmane säilitamine peab toimuma temperatuuril -75 °C ning vaktsiini võib teisaldada ainult neli korda. Sellise ülimadala temperatuuri tagamiseks on vaja erivarustust, mis piirab nii säilituskohtade kui transpordivõimaluste valikut. Seetõttu on Suurbritannias selle vaktsiini esmaste jaotuspunktidena keskendutud 50 haiglale üle riigi.

Kohaletoimetamise viimases etapis võib pakendid, mis tavaliselt sisaldavad 975 vaktsiinidoosi, jagada ka väiksemateks kogusteks, et lõppsihtkohas, kus vaktsineeritavaid inimesi on vaktsiini järelejäänud säilivusaja jooksul vähem kui 975, ei läheks vaktsiini raisku. Kuidas seda ohutult teha, on siiski veel kaalumisel. Seetõttu manustatakse juba saabunud esimene vaktsiinipartii eeldatavasti haiglates, kus seda -75 °C juures säilitatakse.

Milline on Eestis vaktsiini logistika?

Tallinna Tehnikaülikooli teadur Kati Kõrbe rääkis "Vikerhommikus", et Eesti kompaktsus ja hea digitaliseeritus tulevad kasuks koroonaviiruse vaktsiinide logistika korraldamisel, et midagi raisku ei läheks.

Kõrbe sõnul Eesti transpordi- ja logistikaettevõtted on väga digitaliseeritud ning seni külmaahelatranspordiga hästi hakkama saanud. Inimlikke apsakaid võib küll tekkida, aga neid on olnud üksikuid, märkis vanemteadur.

Aasta lõpus ootab Eesti koroonavaktsiini luba Euroopa Liidult, kuid vaktsiinitootjad teevad esimesed tarned reeglina juba vahetult enne loa saamist. Näiteks juba 30. novembril tarniti Euroopast USA-sse Chicagosse esimesed kogused Pfizer/BioNTechi vaktsiini. 

Näiteks Pfizer/BioNtechi vaktsiin säilitab oma omadusi spetsiaalsetes konteinerites kümme päeva. Eestile kõige lähem tehas on Belgias. "Tehasest jõuab see kindlasti ühe päevaga Eestisse ja siis jääb meil veel üheksa päeva selle konteineri laialiveoks ja inimestele manustamiseks. Taolisi konteinereid on tootja kinnitusel tuhande ja 5000 vaktsiiniga," rääkis Kõrbe.  

Kui kaup tõstetakse Eestis lennukist maha, siis see teaduri sõnul transporditakse kohe otse vaktsiinide kesklattu. "Tunnistan ausalt, et seda ahelat me nii-öelda aegadega maha joonistanud ei ole. Sealt edasi toimub praegu vaktsiinide jaotamine ja laialiviimine perearsti- või tervisekeskustesse või haiglatesse. Sealt ta jõuabki väga lühikese ahela tõttu kohe patsiendini," ütles Kõrbe.

Vaktsineerimispädevusega tervishoiutöötajaid peaks vanemteaduri sõnul Eestis olema piisavalt. Ainsaks pudelikaelaks Eestis võib saada see, et vaktsiine ei jõua piisavalt kohale. 

Vaktsineerimise skeem näeb ette kahte manustamist kolmenädalase vahega ja seetõttu peab laovaru olema piisav ka teise süsti jaoks. Kogu vaktsiinide väljatöötamise, autoriseerimise, tootmise ja transpordiga seotud töö kannab vilja ainult siis, kui inimesed on valmis laskma end vaktsineerida ja vaktsineerimised on nõuetekohaselt tehtud. Inimesed, kes ei naase teise annuse saamiseks kolme nädala pärast, võivad tekitada märkimisväärseid vaktsiinikao, kuna üks annus ei taga eeldatavasti kaitset.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: