Immuunsüsteemi toimimine sõltub kella- ja aastaajast

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kell. Autor/allikas: Pixabay

Meie immuunsüsteemil on olemas justkui kell ja kalender, mistõttu võime muutuda nakkuste suhtes vastuvõtlikumaks just teatud kellaaegadel või aastaaegadel.

Värskest Iirimaa ja Šotimaa teadlaste uuringust selgus, et valgete vereliblede hulk muutub sõltuvalt kellaajast ja aastaajast. Valged verelibled ehk leukotsüüdid on olulised tegelased meie immuunsüsteemis, sest nemad aitavad organismi sattuvate pahalastega võidelda.

Niisuguste rütmide mõistmine aitab paremini ravida haigusi, teiste seas koroonaviirushaigust. Teadmine aitab ka seletada, miks kindlad haigused, näiteks gripp, levib just talvel paremini, aga polüskleroos hoopis suvel.

Uuringu juhtivautor Cathy Wyse lausus Guardianile, et sajandeid on juba teada olnud, et inimesed on rohkem vastuvõtlikud kindlatele haigustele just talvel, kuid siiani me veel ei mõistnud keha rolli selles protsessis.

Wyse ja tema kolleegide uuringus analüüsiti 329 261 inimese vereproovi, mis pärinesid Suurbirtannia biopangast. Vereproovide võtmise aeg varieerus kella kaheksast hommikul kuni seitsmeni õhtul. Uuringus kasutati nelja aasta jooksul võetud proove. Uurijad arvestasid lähteandmetes, milline oli vereproovi võtmise ajal päeva pikkus, välistemperatuur ja D-vitamiini tase.

Teadlased leidsid, et valgete vereliblede arvu ja põletiku markerite vahel on selgeid seoseid – see viitab asjaolule, et immuunfunktsioon võib olla tugevam või nõrgem sõltuvalt aastaajast ja kellaajast. Uuringu juhtivautor Wyse ütles, et see toetab ideed, et meie immuunsüsteemis võivad olla justkui isetekkelised kellad ja kalendrid.

Londoni Imperial College'i teadur Rachel Edgari hiirte peal tehtud uuringust selgus, et valged verelibled kogunesid lümfisõlmedesse enne aktiivset perioodi ehk pärast ärkamist ja verre liikusid need siis, kui hiirtel hakkas kätte jõudma puhkefaas ehk oli aeg magama minna. Just see, mis toimub meie lümfisõlmedes, on olulise tähtsusega immuunvastuse saamisel.

Teadur järeldas, et hooajaline gripivaktsiin toimib tõhusamini, kui seda manustada päeva alguses ja näiteks võivad kindlad koroonaviiruse vaktsiinid ka toimida paremini, kui neid manustada päeva alguses.

Evolutsioonilisest vaatepunktist on mõistlik immuunrakkudele tööd anda siis, kui oleme kõige aktiivsemad. John O'Neill Cambridge ülikoolist leidis oma uurimusest, et koekahjustuse korral toimetavad selle parandamisega seotud rakud just päevasel ajal kiiremini. Tema tõlgenduse kohaselt on immuunsüsteem arenenud nii, et paremini suudame võidelda võimalike patogeenidega just päevasel ajal, sest siis puutume nendega ka rohkem kokku.

Elustiili seisukohalt saaks neid teadmisi kasutada, et piirata oma mõningaid tegevusi öösel või talvisel ajal, et minimeerida patogeenidega kokkupuudet sellel ajal kui oleme kõige vähem vastupidavad.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: