Uuringu autorid ütlevad, et laste pikkus ja kehakaal on olulised näitajad, sest need peegeldavad toiduainete kättesaadavust ja laste elukeskkonda. Kooliealiste laste pikkus on osaliselt seotud kehva toitumisega. Maailma eri piirkondades võib seetõttu 19-aastaste laste keskmine pikkus erineda lausa 20 sentimeetri jagu.

Kõige pikemad 19-aastased noored elavad uuringu tulemuste kohaselt Kirde ja Kesk-Euroopas. Seejuures kõige lühemad samavanused noored elavad Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Ida-Aafrikas.

19-aastane poiss Laosest on keskmiselt sama pikk (162,8 cm) kui 13-aastane Hollandis elav noormees. 19-aastane tütarlaps, kes elab Guatemalas, Bangladeshis, Nepaalis ja Ida-Timoris, on keskmiselt sama pikk (152 cm) kui 11-aastane Hollandi tüdruk. Viimase 35 aasta jooksul on laste keskmine pikkus enim kasvanud Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Uuringu valmimisele aitasid kaasa ka mitmed Eesti teadlased ja spetsialistid. Tervise arengu instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ütles, et inimese pikkuse määrab eelkõige geneetiline baas. "Arvatakse, et DNA mõju on umbes 80 protsenti. Seega ei ole meil endil väga palju võimalusi, kasvamist mõjutada. Kuid teatud osa laste kasvamisel on tervislikul – mitmekülgsel ja tasakaalustatud – toitumisel kindlasti," märkis ta.

Nurk lisas, et peale toitumise mõjutavad teatud määral kasvamist uni ja kehaline aktiivsus. Õues mängimine ja treeningutel käimine toetavad luude tervist, tihedust ja tugevust. Une ajal vabanevad aga hormoonid, mis reguleerivad kasvu, mistõttu on piisav uni lastel ja teismelistel samuti väga olulise tähtsusega.

Uuringus käsitleti ka laste kehamassiindeksit. Kõige suurema kehamassiindeksiga vanemad teismelised elavad Vaikse Ookeani saartel, Lähis-Idas, USA-s ja Uus-Meremaal. Seejuures kõige madalam kehamassiindeks on Lõuna-Aasias, Indias ja Bangladeshis elavatel 19-aastastel noortel.

Nurk mainis, et võrreldes teiste maailma riikidega oleme kehamassiindeksi poolest enam-vähem keskel, tüdrukud pisut paremas seisus kui poisid. 

"Me kuulume nende riikide hulka, kus kuni kooliminekuni kasvavad lapsed üldjuhul normaalselt ja probleemid ülemäärase kehakaaluga algavadki vahetult enne kooliiga ja suurenevad vanusega: esimese klassi lastest on ülekaaluline või rasvunud iga neljas laps, teismeeas aga juba iga kolmas," lausus Nurk ja lisas, et sooline erinevus kehamassiindeksi suhtes jätkub elukaare vältel, kui meeste hulgas on 25. eluaastaks ülekaaluline iga teine, siis naiste puhul avaldub see 40. eluaastates.

Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus analüüsisid teadlased 65 miljoni lapse ja nooruki andmeid vanuses 5–19 eluaastat. Teadlased analüüsisid rohkem kui 2000 teadustööd, mis on avaldatud 1985 aastast kuni 2019. aastani.