Kopsuvähk kimbutab kõige sagedamini põlevkivitööstuses töötavaid mehi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ida-Virumaa meeste suurema kopsuvähihaigestumuse üks peamisi seletusi võib olla just tööstussaaste
Ida-Virumaa meeste suurema kopsuvähihaigestumuse üks peamisi seletusi võib olla just tööstussaaste Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix

Aastatel 1992–2015 haigestusid põlevkivitööstusega seotud mehed kopsuvähki oluliselt sagedamini kui nende muudel tegevusaladel töötavad sookaaslased, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

"Tööstuspiirkonna õhust võib leida peenosakesi, benseeni, fenoole ja teisi saasteaineid, mis kõik mõjutavad tervist, sh suurendavad vähiriski," selgitas Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. Tööstuspiirkondades esines 100 000 mehe kohta kopsuvähki keskmiselt 133,6 ja Eestis tervikuna 95,5 mehel. Teiste vähipaikmete puhul Ida-Virumaa ja muu Eesti erinevust ei ilmnenud.

Positiivsena on hakanud kopsuvähi esinemissagedus tööstusaladel kahanema. Kopsuvähihaigestumuse vähenemist Ida-Virumaal võib seostada sealse keskkonna kvaliteedi paranemisega, kuna põlevkivi kaevandavad ettevõtted on hakanud kasutama keskkonnasäästlikumat tootmistehnoloogiat.

Kopsuvähk on sagedasem
Vähivormide esinemisageduse ja haigestumussuundumustest ülevaate saamiseks võtsid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased koostöös terviseameti vähiregistriga aluseks andmed vähiliikide kohta, millel on varem leitud seos tööstuslike protsessidega. Nii analüüsiti kopsu-, neeru-, kusepõie- ja rinnavähi ning leukeemia ja lümfisüsteemi kasvajate esinemist aastatel 1992–2015.

Uuringust nähtus, et meeste kopsuvähi esinemissagedus oli põlevkivitööstuse piirkonnas palju suurem kui Eestis keskmiselt. Tööstusaladel oli kopsuvähki haigestunud mehi 100 000 kohta vastavalt 133,6 ja Eestis tervikuna 95,5. Teiste vähiliikide esinemissagedus oli põlevkivitööstuse piirkonnas ja mujal Eestis sarnane.

Orru hinnangul võib Ida-Virumaa meeste suurema kopsuvähihaigestumuse üks peamisi seletusi olla just tööstussaaste. "Mitu varasemat uuringut on näidanud, et pikaajaline tööalane kokkupuude heitgaasidega on seotud suurema kopsuvähiriskiga, ja näiteks kaevanduse masinad kasutavad enamasti diislikütust. Kokku on Ida-Virumaal põlevkivitööstuses hõivatud 16 protsenti meestest, kellel võib olla suurem risk haigestuda kopsuvähki," ütles Orru. Kuna Eesti vähiregister ei talleta aga tööalast teavet, ei saanud teadlased oma uurimistöös tööalase kokkupuute mõju täpsemalt analüüsida.

Teadlased tunnistavad, et keskkonnateguritest veelgi suuremal määral mõjutab kopsuvähki haigestumist suitsetamine. Eesti tervisekäitumise uuringu andmetel oli 1990. aastatel meeste seas igapäevaseid suitsetajaid umbes pool. Alates 2006. aastast on suitsetajate hulk vähenenud. Kopsuvähki haigestumise kaalukas põhjustaja on siiski suitsetamisharjumus ja suur osa meestest puutub Ida-Virumaa põlevkivitööstusaladel iga päev otseselt või kaudselt kokku tubakasuitsuga.

Ida-Virumaal mõjutab kopsuvähiriski ka radoon. Radooni ja selle lagusaaduste sissehingamise peamine tervisekahjustus on kopsuvähk ja see on kogu maailmas 3–20 protsendi vähijuhtumite taga. Teaduskirjanduse järgi ületab radoonirisk kolmandikul Eesti alast, sealhulgas Ida-Virumaal, ohutuks peetud piiri ehk 50 kBq/m3. Muud sagedasema kopsuvähi seletused võivad olla elustiiliga seotud tegurid, näiteks rasvumine, kõrgvererõhktõbi ja alkoholi tarbimine.

Viimastel aastakümnetel on kopsuvähi esinemissageduse erinevus Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel siiski kahanenud. Uuringuaastate jooksul vähenes kopsuvähki haigestumine Ida-Virumaal 28,9 protsenti. Samal ajal kasvas see 13,3 protsendi võrra aga põlevkivivälistel aladel ja Eestis üldiselt 1,5 protsenti.

Saastunud õhk, pinnas ja vesi on suur probleem enamikus tööstuspiirkondades üle kogu maailma. Teadusartiklites on kirjeldatud üha suuremat seost tööstuslikult saastatud alade lähedal elamise või tööstusliku õhusaastega kokkupuutumise ning vähi üldise esinemissageduse ja vähisuremuse vahel. Ka Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur kinnitab, et õhusaaste ning õhus leiduvad saasteained, nt peenosakesed ja benseen, suurendavad vähiriski.

Analüüsi tulemused avaldati ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health. Tänavune vähinädal, mis kestab 5.–11. oktoobrini, keskendub kopsuvähile.

Toimetaja: Jaan-Juhan oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: