"Oli aja küsimus, millal see liik meile jõuab. Korra juba kanti paju-lõunakõrsik Eesti kiilinimestikku, kuid hilisema määrangu järgi osutus leitud isend harva esineva väikekõrsiku vormiks." selgitab Keskkonnaagentuuri linnuspetsialist Jaak Tammekänd.

Paju-lõunakõrsikul (Chalcolestes viridis) on teistest kiililiikidest erinev munemiskäitumine. Kui kiilid munevad oma munad vette, veetaimede kudedesse või samblasse, siis selle liigi emane paigutab oma munad veekogu kaldal kasvavate pajude vee kohale ulatuvate pajuokste sisse. Munast kooruvad vastsed kukkuvad nii otse vette. Kuna selline tegevus jätab pajuokstele jälje, on seda kiililiiki võimalik tuvastada ka kahjustuste järgi pajuoksal.

Eesti jaoks uue kiililiigi avastas ja määras loodushuviline Indrek Tammekänd ning fotode põhjal kinnitas määrangu õigsust kiililiste ekspert Mati Martin.

Viimati leiti Kabli linnujaamast Eestile uus kiililiik 2017. aastal, kui linnumõrrast püüti mitmeid lõuna-kõrsikuid (Lestes babrbarus). Kiilid on head indikaatorrühmaks, kes kajastavad kliimamuutuste kiiret mõju elustikul. Nii on Eestis on viimasel kümnendil lisandunud kiilifaunasse kuus lõunapoolse levikuga liiki.