Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest.

Mitut eri tüüpi valgustundlikke valkude olemasolu on loomariigis laialt levinud nähtus. Suurem osa imetajaid, linde ja putukaid, keda on ses suhtes uuritud, on kas di-, tri- või tetrakromaatilise nägemisega. Teiste sõnadega põhineb nende värvitaju kahe, kolme või nelja põhitooni kombineerumisel. Dikromaatilise nägemisega loomadele tundub siis maailm arvatavasti veidi vähem värviline kui inimestele, tetrakromaatilise nägemisega loomadele aga veidi rohkem värviline.

Nüüd on jaapani teadlased eesotsas Ryo Futahashi Tsukubas asuvast riiklikust tööstuslike ja tehniliste süvauuringute instituudist uurinud põhjalikumalt kiilide silmi ja teinud vägagi hämmastava avastuse. Tuleb välja, et kõigil uuritud kiililiikidel oli silmades vähemalt 11 eri tüüpi opsiine, mõnedel lausa erakordselt suur arv – 30. Küllap tähendab see siis seda, et kiilide jaoks on maailm kujuteldamatult värvilisem kui inimeste jaoks.

Mõnedest eelmistest uuringutest on teada, et kiilid suudavad peale tavalise valguse näha ka ultraviolettvalgust, aga peale selle võivad nad eristada ka erinevat moodi polariseerunud valgust, mida veepind võib peegeldada.

Oma uurimistööst kirjutab Futahashi Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.