Eesti teadlased said valmis turbauuringute andmebaasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti soode turbarikkus on saanud suure töö tulemusel suurde avalikku andmebaasi. Andmebaas koondab infot nii turba alade kui ka turba omaduste kohta.

Andmete kogus on turbauurijate 40-aastase töö andmed, lausus Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Mall Orru Vikerraadio saates "Labor". Turbauuringute andmebaasis on olemas infot kõikide hästi uuritud soode kohta. Põhilise osa andmestikust on kogunud Eesti geoloogiakeskuse turbauurijad. Orru tõdes, et Eestis on turvast väga hästi uuritud.

"Koostatud on 560 turbasooplaanid, kuhu on märgitud eraldi turbakihtide paksused – nii hästi- kui vähelagunenud turvasel," lausus Orru. Vähelagunenud turvas asub pindmisel alal, hästilagunenud turvas asub aga sügavamates kihtides. Turbaproovide arv on Orru sõnul aukartust äratav, seal on 33 000 proovi.

Andmebaasi on kantud üle 2800 proovipunkti, millel on määratud laboratoorsete analüüsidega andmed. "Kõik need proovipunktid proovisime saada terve turba läbilõike ulatuses – soopinnast kuni sooaluse kihini," lausus Orru.  

"Kõikidel proovipunktidel on antud X ja Y koordinaadid ja kõik nad on georefereeritud ja need proovipunktid on seotud maa-ameti keskkonnaregistri maardlate nimistuga," selgitas dotsent.

Turba läbilõikega saame teada, kui kiiresti turvas on settinud. Öeldakse, et turvas settib üks millimeeter aastas, aga andmebaasist on võimalik teada saada selle settinud turba omadused. Kui näiteks mõnda ettevõtet huvitab, kindlat liiki turvas, siis andmebaasist saab turba läbilõigete kohta piisavalt informatsiooni.

Varasemas "Labori" saates lausus keemik Jüri Liiv, et Eestis kaevandatakse just pindmist turbakihti ja seetõttu jääb alumine kaevandamata, see omakorda jääb lageda taeva alla süsinikdioksiidi eritama.

Mall Orru nõustus välja toodud murekohaga: "Terves maailmas on praegu suur nõudlus pealmise, niinimetatud vähelagunenud turba järele, aga hästilagunenud turbal ei ole turgu. Eelnevatel aastatel seda hästilagunenud turvast kasutati kütteks, aga praegu ei ole Eestis ühtegi kütteturba ettevõtet," rääkis Orru ja lisas, et tänapäeval taimestatakse pärast turba kaevandamist turbavälju, seejuures nõukogude aegsed turbaväljad on jäänud looduse valda.

Andmebaasist on Orru sõnul kasu nii koolilastele, üliõpilastele kui ka teadlastele. Andmebaasiga saab tutvuda aadressil turba.geoloogia.info.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: